Sotsiaalne struktuur erinevatesse kategooriatesse kuuluvate inimeste sagedus ühiskonnas Blau sots struktuuril on 2 dimensiooni: 1. Sotsiaalne diferentseerumine inimeste vahelised erinevused, mis ei sea osasid teistega võrreldes paremasse olukorda 2. Stratifikatsioon e ebavõrdsus/kihistumine erinevused hüvedes nt raha, staatus. Ebavõrdsus erinevates ühiskondades - Primitiivsetes ühiskondades puudus stratifikatsioon Stratifitseerinud ühiskonnad võib jagada: a) Kasti- ja seisuseühiskond kuulutakse sünnipäritolu järgi ja ei saa vahetada nt Indias b) Klassiühiskond jagunetakse klassidesse või kintidesse mille vahel pole selget piiri ning saab vahetada Sotsiaalse positsiooni mõõtmine Marx põhiline klassi tegelane. Klassi määrab suhe tootmisvahenditega. Kapitalistlikus ühiskonnas 2 klassi: kapitalistid ja töölised Weber 3 tunnust: 1) Majanduslik jõukus
Enamusel järvedel ja kõikidel ookeanidel 3 selgesti eristatavat kihti. Ülemine, hästivalgustatud ja suhteliselt soe kiht õhuke, ookeanis segunenud kiht; järvedes epilimnion. Keskmine ookeanis termokliin, järvedes metalimnion. Alumine kiht, kuhu valgus ei tungi ja fotosünteesi sisuliselt ei esine hüpolimnion võib puududa kõrgmäestikes ja teistes kohtades Järvede lõikes võib soojuskihistust täpsemalt märgata. Memomiktilised ( vb meromiktilised)järved pidevalt stratifitseerinud, ei toimu kevadist ja sügisest segunemist. Holomiktilised järved segunemine toimub vähemalt korra aastas (kui aga kaks korda - kevadel ja sügisel siis kutsutakse dimiktiliseks, mida on pea kõik parasvöötme järved) Ookeanikihid eksamis, meetrilise täpsusega Vee segunemise viisid: molekulaarne difusioon üksteisega kokkupuutuvad molekulid põrkuvad üksteisest eemale (väikestes järvedes)