Aquino Thomas tõstab esile loodusõiguse tähtsust ainult siis kui kristlik õigus on sellega kooskõlas, on see kehtiv. Samas jumala tahe on seaduse ja õiguse ürgne põhi. Inimlik õigus on sisse lülitatud jumalikku õigusse - loodusõigusse. Otsustava tähtsusega on kujutlus, et kõik õigus on tavaõigus, seadusandlus tavaõiguse selgitamine ja tõlgendamine. 2.6. Õigus kui ajaloo fenomen Humanistid 16 saj juhivad õigusmõtlemise tagasi stoilisele loodusõigusele. Tekib Euroopa kontinendi ja Inglismaa õigusmõtlemise kujunemises erinevus ja vastuolu. Mandril on olemas üks õigus, mis kehtib kõigi inimeste kohta. Humanistid kuulutavad rooma õiguse ainukeseks õiguse allikaks. Nõuavad rooma õiguse retseptsiooni, kusjuures toetutakse CIC-le. Kalduvad äärmisse dogmatismi, tasakaalustava faktorina hakkab esiplaanile kerkima seadusele rajanev õigus. 2.7. Õigus kui seadusele põhinev fenomen (vastandina loodusõigusele)
Otsustava tähtsusega on kujutlus, et kõik õigus on tavaõigus, seadusandlus – tavaõiguse selgitamine ja tõlgendamine. Seadus – mõistuslik korraldus üldiseks heaoluks, mis on teatavaks tehtud selle poolt, kelle ülesanne on ühiskonna eest hoolitseda. Skolastikud – õiguse kujunemises on otsustav tähtsus ka rahval. Õigus kehtib kui kõrgeim kord riikliku korra üle. Vürst on kõrgeim kohtunik 6. ÕIGUS KUI AJALOO FENOMEN Humanistid 16 saj – juhivad õigusmõtlemise tagasi stoilisele loodusõigusele, lisades sellele õiguse olemusest ajaloolise arusaamise. Tekib Euroopa kontinendi ja Inglismaa õigusmõtlemise kujunemises erinevus ja vastuolu. Mandril – on olemas üks õigus, mis kehtib kõigi inimeste kohta. Humanistid kuulutavad rooma õiguse ainukeseks õiguse allikaks. Nõuavad rooma õiguse retseptsiooni. Kalduvad äärmisse dogmatismi, tasakaalustava faktorina hakkab esiplaanile kerkima seadusele rajanev õigus. 7
annaabi.ee 
