saa paljuneda. Rajajaefekt (founder effect) – Populatsiooni pudelikaela erijuht, mille puhul lähtepopulatsioonist irdunud või eemaldatud üksikud isendid panevad aluse uuele populatsioonile. Rajajaisendite väikese arvu ja sellest tingitud geenitriivi tõttu on uue populatsiooni geneetiline mitmekesisus väike ja alleelide sagedus erineb oluliselt lähtepopulatsiooni alleelide sagedusest. Demograafiline stohhastilisus (demographic variation, demographic stochasticity) – Sündimuse, suremuse ja paljunemiskiiruse juhuslikud muutused; võivad suurendada väikeste populatsioonide väljasuremisohtu. Allee efekt (allee effect) – Populatsiooni kasvukiiruse suurenemine populatsioonitiheduse kasvades. Enamasti on see põhjustatud isendite viljakuse vähenemisest populatsiooni tiheduse vähenedes, näiteks selle tõttu, et isendite kohtumise tõenäosus väheneb.
7. Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused Otsesed põhjused a) Enamasti on väikese levilaga liikidel ka väiksed populatsioonid ehkki arvukus ja ökoloogilise nišši laius pole üks-üheselt seoses. b) Fragmenteerumine 1 suur populatsioon on parem demograafilise juhuslikkuse puhuks, väiksed katastroofiliste sündmuste (tulekahju, haigused) puhuks. Kaudsed põhjused Kui populatsioon on fragmenteerunud, võivad teda ohustada mitmed tegurid: Demograafiline stohhastilisus e. juhuslikkus (ei leia partnerit, kiskja rünnak jt.) Keskkonna stohhastlisus (ilmastiku varieeruvus), kliima muutused Geneetlised põhjused, kasvav homosügootsus Looduslikud katastroofid 2. loeng (slaid) 8. Kohastumise mõiste Kohastumine on mitmeastmeline muutustega järkjärguline protsess, mis algab muutustega üksikute isendite nukleiinhapete struktuuris ning lõpeb populatsioonile,
bioloogiline mitmekesisus konstantseks või kasvab. 7. Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused - Otsesed põhjused: a) Enamasti on väikese levilaga liikidel ka väiksed populatsioonid, ehkki arvukus ja ökoloogilise nišši laius pole üks-üheselt seoses. b) Fragmenteerumine - killustumine - Kaudsed põhjused: Kui populatsioon on fragmenteerunud, võivad teda ohustada mitmed tegurid: a) Demograafiline stohhastilisus e. juhuslikkus (ei leia partnerit, kiskja rünnak jt.) b) Keskkonna stohhastlisus (ilmastiku varieeruvus), kliima muutused c) Geneetlised põhjused, kasvav homosügootsus d) Looduslikud katastroofid 8. Kohastumise mõiste Protsess, mis algab muutustega üksikute isendite nukleiinhapete struktuuris ning lõpeb populatsioonile, liigile või mõnele veelgi suuremale organismirühmale kasuliku omaduse kujunemisega. 9
• Vältida populatsioonide ja nende elupaikade killustumist ja isolatsiooni teket • Kaitsta piisaval hulgal populatsioone Tihti on erinevad populatsioonid üksteisest geneetiliselt erinevad • isendite rändeteede (migratsiooni) säilitamine rohekoridorid, astmelauad, kaitsealade planeerimine • looduslike populatsioonide tugevdamine Väljasuremiskeeris (selle olemus) - protsess, kus erinevad tegurid (keskkonna ja demograafiline stohhastilisus ning geneetilise mitmekesisuse kadu) koostoimes ning üksteise mõju võimendades põhjustavad populatsiooni arvukuse vähenemist igas järgnevad põlvkonnas kuni populatsiooni väljasuremiseni Populatsiooni elujõulisuse analüüs - selle eesmärk ja põhimõtteline käik - Analüüs, mis hindab konkreetse populatsiooni väljasuremistõenäosust, võttes arvesse võimalikult paljusid seda populatsiooni mõjutavaid tegureid - Aitab aru saada teguritest, mis populatsiooni mõjutavad
Kuidas on konflikt arenenud? Kronoloogia. 3. Kontekst, taustainfo. 4. Huvirühmad, nende seisukohad, (eel)arvamused ja läbisaamine teiste huvirühmadega. 5. Mis määrab konflikti edasise arengu, milline on tõenäoline areng? 6. Kui avalik on konflikt, millise ulatusega ta on, kui politiseeritud ta on? Väikesed populatsioonid, populatsiooni elujõulisuse analüüs Mõisted: Väljasuremiskeeris - protsess, kus erinevad tegurid (keskkonna ja demograafiline stohhastilisus ning geneetilise mitmekesisuse kadu) koostoimes ning üksteise mõju võimendades põhjustavad populatsiooni arvukuse vähenemist igas järgnevad põlvkonnas kuni populatsiooni väljasuremiseni. Populatsiooni efektiivne arvukus - (populatsiooni) efektiivne arvukus Ne on sigivate isendite arv populatsioonis, mis on populatsiooni koguarvukusest sageli tunduvalt väiksem. Täpsemalt: Populatsiooni efektiivne arvukus Ne on isendite hulk antud populatsiooni ideaalses variandis
arenenum võimalus tulemuste kujunemise seaduspärasuste modelleerimiseks. Tuleb lahendada rida probleeme: mudelitüübi valik (determineeritud vs stohhastiline); mudeli analüütilise kuju valik; mudeli sisuline tõlgenamine. 186. Selgitage determineerituse ja stohhastilisuse olemust seoste tunnetamisel, sh modelleerimisel. - Determineeritus ja stohhastilisus kujutavad endast nähtuste tunnetamisega seotud kategooriaid, mis iseloomustavad tunnetuse täielikkust. Tuues ühed nähtused välja tulemustena ja teised nende kujunemist mõjutavate teguritena, on nende seos äärmise täielikkusega tunnetatud, kui on võimalik kirjeldada ühelt poolt tegurnäitajate ja teiselt poole tulemusnäitajate väärtuste ühest vastavust. Mõnede tegurite mittetunnetamine toob kaasa määramatuse tulemusnäitaja muutumise
annaabi.ee 
