elualadel, on paljud mures kiirguse poolt tekitatavate efektide osas Elanikkond muretseb nende igapäevast elu mõjutada võivate õnnetuste või avariide pärast. Peamised kiirguse kasutamise alad: Meditsiin - röntgendiagnostika - tuumameditsiin - radioteraapia Tööstus - Tööstuslik radiograafia - Tööstuslik kiiritamine Põllumajandus/Veemajandus Teadus Koolitus, jne. Olematu risk Kuna stohhastiliste efektide korral on ka kõige väiksema doosi korral olemas mingi risk, et see doos võib põhjustada vähi tekke, siis järelikult tuleb kiirguskaitse korraldamisel leppida mingi riski tasemega. Olematu risk ei ole lahendus! Ennetamine Tegemist on ebakindla olukorraga - ennetamine on vajalik eetiline Valmisolek sotsiaalseks vastututustundeks Pragmaatiline viis hoida riske normaalsel tasemel Reguleeriva süsteemi eesmärk:
B. Kirjelda lühidalt ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud stohhastiliste ja deterministlike bioloogiliste efektide erinevusi. - Stohhastiline efekt ilmneb mingi aja möödudes erinevate kasvajate näol. Kiirguse hulk suurendab võimalust vähki või muusse kasvajasse haigestuda, kuid ei määra kasvaja iseloomu. Puudub lävidoos. - Deterministlik suure kiirgusdoosi tulemusel. Sümptomid esinevad päeva-paari jooksul. Nt oksendamine, naha punetus. Haigestumine nt kiirgustõppe. Efekt ilmneb
45. Vähimruutude meetod tingimused selle kasutamiseks. Reg.mudel on lineaarne. Valimi maht, mille põhjal mudeli parameetreid hinnatakse (n) peab olema suurem (või võrdne) kui hinnatavate parameetrite arv: n >k + 1 (suuremvõrdne). Sõltumatud muutujad ei tohi olla omavahel täpses lineaarses sõltuvuses. 46. Vähimruutude meetodil saadud hinnangud tavaline vähimruutude meetod (OLS) sobib nii determineeritud kui stohhastiliste protsesside kirjeldamiseks. Stohhastiliste protsesside modelleerimisel (ökon.mudelid) tuleb analüüsida hinnangute ja juhuslike suuruste omadusi. Eesmärgiks on saada parimad lineaarsed nihketa hinnangud e efektiivsed hinnangud (BLUE best linear unbiased estimator). 47. Väärkorrelatsioon korrelatsioonikordaja on statistiliselt oluline, kuid tegelik põhjuslik seos nähtuste vahel puudub. 48
ei ole võimalik anda mingit lävidoosi, millest väiksema doosi väärtuse korral vähk mitte mingil juhul ei teki. Suuremate dooside korral on ka vähi tekke tõenäosus suurem, kuid kiirituse tagajärjel tekkinud vähi raskusaste ei sõltu doosi suurusest. Kui kiirituse tagajärjel saavad kahjustatud sugurakud, millede ülesanne on geneetilise info edastamine järglastele, siis võivad kiiritatud inimese järglastel ilmneda mitmesugust tüüpi pärilikkuse efektid. Oletatakse, et stohhastiliste efektide tõenäosus on võrdeline saadud doosiga, kuid mingit konkreetset doosi läviväärtust nende efektide ilmnemiseks ei ole võimalik anda. Lisaks eespool mainitud kiirituse tervisele mõju efektidele, võib esineda veel teisi mõjuefekte tervisele, mis on tingitud embrüo või feetuse kiiritusest. Nendeks efektideks võib olla, näiteks, suurem tõenäosus leukeemiaks. Kui raseduse teatud kindlate perioodide vältel on ületatud neile perioodidele vastavaid
Nende kiirguste ja ultraheli diagnostikaseadmetes kasutatav energia pole kudede kahjustamiseks piisav, näiteks ei põhjusta kudede ülemäärast soojenemist. Seega räägime kiirguskaitsest praktilises tähenduses ainult kiiritusravis, röntgen- ja radionukliiddiagnostika puhul. Kiirgusdoosi suurus sõltub paljudest teguritest. Kiirgusdoosi mõõtmist nimetatakse dosimeetriaks. Kiirguskaitse eesmärk on välistada kiirguse akuutne toime, st. deterministlikud efektid ja viia miinimumini stohhastiliste efektide st. somaatiliste ja geneetiliste muutuste tekke risk. Kiirgusdoose on alati otstarbekas võrrelda loodusliku kiirgusfooni poolt tekitatud doosidega. Looduslik foon mõjutab kõiki inimesi, personaalne kogudoos sõltub inimese elukohast ja töö eripärast (kiirgussfääri töötajad). Inglismaal on elanikkonna keskmine aastane saadav kogudoos 2.6 mSv, Soomes ca 5 mSv, Saksamaal 7 mSv, kusjuures 15-20% sellest on meditsiinilistest protseduuuridest saadud kiirgus. Mõõtühikud
84 Paraseksuaalset hübridisatsiooni on üldiselt peetud liigisiseseks mehhanismiks, kuid rohttaimede endofüütidel ja arbuskulaarset mükoriisat moodustavatel seentel esineb ka liikidevahelist hübridiseerumist (Schardl & Craven, 2003). Paraseksuaalne tsükkel algab vegetatiivsete rakkude liitumisega ja kahe erineva genotüübiga paljutuumsete rakkude tekkimisega. Tuumade liitudes võib kromosoomide vahel toimuda mitootiline ristsiire. Stohhastiliste protsesside käigus kaob kromosoome ja tekib palju uusi genotüüpe (Papa 1979; Caten 1981). Seened, eriti kottseened on kohastunud kiireks evolutsiooniks tänu haploidsusele, lühikesele generatsiooniajale ja anastomooside olemasolule, mis võimaldab sugulist ja/või paraseksuaalset geenivahetust genetite või isegi liikide vahel. Haploidse genoomi kiire replitseerumine tagab suure hulga mutatsioonide kiire leviku, samas paraseksuaalsus ja liikidevaheline ristumine aitavad kaasa
Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Alfa, beeta, gamma 4. Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Beeta 5. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist? Neeldumisdoos on energia, mis on absorbeerunud koes ühe koe massiühiku kohta. Efektiivdoos on neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja kahjustusi organitele. 6. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? 7. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist. Stohhastilisel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi. Puudub doosilävi-võivad tekkida sõltumata doosi suurusest(vähk) 8. Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit??? 9. Loetle looduslikud kiirgusallikad. Uraan, raadium, toorium. Kosmiline kiirgus, pikaeealised radionukleiidid pinnases vees ja õhus, inimkehas
Beeta. 11. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist? Neeldumisdoos on energia, mis on absorbeerunud koes ühe koe massiühiku kohta[Grey, Gy]. Efektiivdoos on neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja kahjustusi organitele[Siivert, Sv]. 12. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? Olla radioaktiivses piirkonnas lühikest aega, kanda vastavat kaitseriietust mis varjestaks. 13. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist. Stohhastilistel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi. Puudub doosilävi - võivad tekkida sõltumata doosi suurusest (vähk) 14. Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit ??? 15. Loetle looduslikud kiirgusallikad. Kosmiline kiirgus, pikaealised radionukleiidid pinnases vees ja õhus, inimkehas leiduvad radionukleiidid. 16
(Gy) Efektiivdoos - Neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja vastava kiirguse poolt tekitatud kahjustust kiiritatud organites Siivert (Sv) 16. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? Olla radioaktiivses piirkonnas lühikest aega, kanda vastavat kaitseriietust mis varjestaks (paksud seinad), monitorid. 17. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist(silmaläätse, naha kahjustus). Stohhastilistel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi(tõenäosushinnang). Puudub doosilävi - võivad tekkida sõltumata doosi suurusest (vähkkasvaja, pärilikud haigused) 18. Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit (keskmiselt 1 msv, aastas keskmine kogutoos on 2,2 msv) 19
Kui mudelit rakendatakse mitmeid kordi, genereeritakse hulk erinevaid tulemiväärtusi ja tõenäoliste tulemite jaotus (intervalli hinnang). Kui populatsioon on väike, sisaldavad deterministlikud mudelid juhusündmusi, mis võivad olla suure mõjuga ja saadav tulemus võib olla kaugel keskmisest. Stohhastilist tehnikat kasutav mudel sobib riskide hindamiseks. Tõenäosusjaotusest (normaalne, binoomne, Poissoni jaotus) võetud juhuslikud arvud kantakse mudelisse stohhastiliste protsesside simuleerimiseks. 4.3. Võrkanalüüs Võrkplaneerimise tehnikat arendati välja suurprojektide kavandamiseks ning nad rajanevad kriitilise tee meetodil. Esiteks tuleb defineerida kaks olulist mõistet: sündmus (määratud seisundi või eesmärgi saavutamine) ja toiming (kõik tööd, mis tehakse jõudmaks ühest sündmusest teiseni). Välja töötatud Thomas L. Saaty poolt.
59. Selgitage determineeritud juhitamatute tegurite olemust. Tooge näiteid. - Determineeritud (üheselt määratud) seisundis juhitamatud tegurid ei raskenda oluliselt otsustuse ettevalmistusprotesssi ega vastuvõtmist, sest nende mõju alternatiivide elluviimise tulemustele on otsuse ettevalmistamise ja vastuvõtmise ajal ette teada. - Näiteks: loodusseadused, avaliku võimu õigusaktid. 60. Selgitage tõenäosuslike (stohhastiliste) juhitamatute tegurite olemust. Tooge näiteid. - Stohhastilise muutumise ulatuse ja mõju intensiivsusega väliskeskkonna tegurid, mille seisund otsuse elluviimise ajal ei ole täpselt ette teada, teevad otsuse ettevalmistamise keeruliseks, sest eraldi tuleb tegeleda väliskeskkonna tulevaste seisundite prognoosimise ja määramatuse arvestamisega otsuse ettevalmistamise tulemuste hindamisel.
Juhus võib siin osutuda kaugelt juhtivaks jõuks gameedi tasemel. Ja pealegi võib siin olla suuri erinevusi väljaspool organismi viljastuvate liikide ja organismisiseste viljastujate vahel. Õietolmu ja konnaniisa puhul võib olla tegemist tõelise selektsiooniga. Individuaalne organism Rääkides organismist peetakse silmas fenotüüpi, sest fenotüüp on "nähtav" selektsioonile. Ja et fenotüüp realiseerub genotüübi kaudu läbi paljude stohhastiliste valikuvõimaluste, siis on ostarbekam pidada selektsiooni objektiks mitte geno- , vaid fenotüüpi. (teisalt - genotüüp on selgesti määratletav üksus, fenotüübi puhul on palju lisaraskusi). Fenotüüp ei sisalda mõistena mitte ainult struktuurseid omadusi, vaid ka käitumuslikke. Kuid teisalt (võib eeldada) et enamusel käitumuslikel fenotüübi tasanditel on neuroloogiline vaste - seega ei ole
annaabi.ee 
