b. Ujuvjoonele paigutatud tegevus ei näita tegelikku tegevuse sooritajat 1 6. Järgmised väited on õiged: a a. BPMN protsessidiagrammi abil saab kirjeldada suvalisi (sh ka mitte IT) järjestikulisi tegevusi b. BPMN protsessidiagrammide abil on võimalik kirjeldada ainult keerulisi infotehnoloogilisi protsesse c. BPMN protsessidiagrammi abil saab kirjeldada suvalisi stohhastilisi protsesse d. Kogu süsteemi kohta tohib protsessimudelis olla ainult üks BPMN protsessidiagramm 7. Alternatiivsed protsessiharud saavad hargneda järgmisest lüüsist (tõmmake ring ümber) a,c 8. Milline diagramm kõige täpsemini kirjeldab ,,Igal õhtul kell 21.45 levib alarmsignaal, süsteem püüab signaali kinni ja käivitab andmebaasi backup teenuse": f a. b. c. d. e. f.
D0= 24 Sv/h D=D0e t*ln2/T½ T½= 138,38 päeva t= 3a = 3*365=1095 D= 24 Sv/h * e - 1095 ln2 / 138,38 = 0,101 Sv/h 0,5 m kaugusel Tc-99m kiirgusallikast mõõdeti doosikiiruseks 32 mGy/h. Kasutades pliist varjestust soovitakse doosikiirust vähendada 4 mGy/h-ni. Kui plii poolpaksus on 0,256 mm, siis mitme millimeetri paksust plii kihti on varjestuseks tarvis? 32 mGy/h / 4 mGy/h = 8 83 = 32 3 * 0,256 mm = 0,768 mm A. Kirjelda ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud stohhastilisi bioloogilisi efekte. - Ilmnevad hiljem ning võimalus, et ei avaldu üldse. Nendeks võivad olla näiteks pärilikud haigused. Stohhastilised efektid kiiritatud rakus tekivad mutatsioonid ning rakk ei sure. Mutatsioon võib edasi areneda ning areneb vähkkasvaja. Vähi iseloom ei sõltu saadud kiiritusdoosist ning vähi tekkimise tõenäosus on suurem, kui doos on suurem. Kui suure ekvivalentdoosi põhjustab 0,002 Gy gammakiirgus? Kui suur on sel juhul efektiivdoos maksale?
instituut. 80 FPGA-de loogiline implementatsioon (Tehnoloogiast sõltuv loogiline optimiseerimine ning FPGA-de füüsiline disain, paigutus) Reeglina ei ole mõistlik kogu skeemi jaotada vaid kaheks partitsiooniks. Otstarbekas on tekitada alampartitsioone (nn. hierarhiline partitsioneerimine) Lisaks eelpooltoodutele kasutatakse ka nn. stohhastilisi paigutusalgoritme mis proovivad läbi palju erinevaid kombinatsioone püüdes leida lokaalseid miinimume seejuures halvendamata üldist optimiseerimise tulemust. Disainerid võivad seada paigutusele ka piiranguid järgnevaid aspekte silmas pidades: I/O sõlmede paigutus võib olla piiratud süsteemi kaardi skeemiga. Ühildatavuse piirangud Mõned loogikaelemendid võivad olla nn. eelpaigutatud, eriti kui loogika kirjeldamiseks kasutatakse makrosid
Kollektiivse doosi ühikuks on inim-siivert. Kollektiivne efektiivne doos on sarnaselt keskmise efektiivse doosi ja eksponeeritud isikute arvu korrutis (ühik sama). Kui 100 inimese keskmine efektiivne doos on 0.3Sv, siis kollektiivne efektiivne doos on 30 inimSv. Kui 1000 inimese keskmine efektiivne doos on 0.03Sv, siis kollektiivne doos on endiselt 30 inimSv. Liiga lihtsustatud lähenemine oleks arvata, et mõlemad kollektiivsed doosid põhjustavad võrdse arvu stohhastilisi efekte. Küll aga saab kollektiivset efektiivset doosi kasutada jämedates joontes vähitekke ja geneetiliste kahjustuste ilmnemise tõenäosuse hindamiseks ja näiteks erinevate kiirguskatastroofide järgselt terviskahjustuste ligikaudse arvu prognoosimiseks. Eelkõige statistilise väärtusega suurus, ei tohiks absolutiseerida ega väita, et mingi kindel kollektiivne doos peab ilmtingimata reaalselt põhjustama kindla arvu vähijuhtude tekke.
sest see eeldab ühtlasi täpset teadmist sellest, kui palju järglasi jõuab omakorda suguküpsesse ikka järgmises põlvkonnas. Mutatsioonide ja rekombinatsiooni tulemusel tekkivad variatsioonid on juhuslikud adaptatsiooni suhtes. See seisukoht on neodarvinismi alustalaks ja ei ole ühtki tõsiseltvõetavat teaduslikku käsitlust evolutsioonist, mis väidaks vstupidist. Seega - LV annab evolutsioonile suuna, kuid kasutab selleks stohhastilisi, ilma mingi kindla eelissuunata muutusi. Seda seisukohta on korduvalt rünnatud minevikus ja ka tänapäeval, kuid kõik eksperimantaalsed andmed laborikatsetes näitavad pigem, et mutatsioonid on juhuslikud. Samas peab tunnistama, et neid katseid ei ole tihtipeale kerge läbi viia ega ka interpreteerida. Isegi bakteritel. Ja põhjus on tegelikult lihtne: on tehniliselt väga raske määrata kõikide tekkivate