Peensoole motoorika: kõige kiirem on motoorika duodeenumis; vaibub ileumi suunas. Motoorika stimuleeriv elektriline põhirütm ongi kõige kiirem kaksteistsõrmikus, 10-12 korda minutis. Peensoole stimulaatoriks peetakse kaksteistsõrmiku keskmist osa papilla Vateri lähedal. Peensoole lõpposas on elektriline rütm aeglustatud 8 korrani minutis. Rütm põhineb soole pikilihakiudude jõudeprotentsiaali kõikumisel, mis levib lainetena jämesoole suunas. Esimene stimulatsiooniala ei jõua hoida kogu soolt omas kiires rütmis, ning edaspidi tuleb soolest uusi, järjest aeglasemalt toimivad stimulatsioonialasid. Soolemotoorika jaotatakse segavaks ja transportivaks, kuid erinevus ei ole kuigi selge. Segamisliikutusel toidumass seguneb seedenõrega ning selle eri osad toimetatakse järjekorras limaskesta lähedale, kus toimub imendumine. 55) Kõhulahtisuse (diarröa) põhjused ja tagajärjed. Infektsioosne diarröa: definitsioonid
Peensoole motoorika: kõige kiirem on motoorika duodeenumis; vaibub ileumi suunas. Motoorika stimuleeriv elektriline põhirütm ongi kõige kiirem kaksteistsõrmikus, 10-12 korda minutis. Peensoole stimulaatoriks peetakse kaksteistsõrmiku keskmist osa papilla Vateri lähedal. Peensoole lõpposas on elektriline rütm aeglustatud 8 korrani minutis. Rütm põhineb soole pikilihakiudude jõudeprotentsiaali kõikumisel, mis levib lainetena jämesoole suunas. Esimene stimulatsiooniala ei jõua hoida kogu soolt omas kiires rütmis, ning edaspidi tuleb soolest uusi, järjest aeglasemalt toimivad stimulatsioonialasid. Soolemotoorika jaotatakse segavaks ja transportivaks, kuid erinevus ei ole kuigi selge. Segamisliikutusel toidumass seguneb seedenõrega ning selle eri osad toimetatakse järjekorras limaskesta lähedale, kus toimub imendumine. 55) Kõhulahtisuse (diarröa) põhjused ja tagajärjed. Infektsioosne diarröa: definitsioonid