"stimulaatoraineid" - 1 õppematerjal

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

ajju mööda uitnärvi kiude (X peaaju närv) – esialgu piklikku ajju ja sealt vaheajju. Tühja kõhuga vabanevad seedekulglas hormoonid, mis jõuavad vere kaudu ajju ja tekitavad samuti näjatunde. Üheks tugeaimaks näljatunde tekitajaks hormoon nimega greliin – see tekib tühja kõhuga mao limaskesta rakkudes, läheb verre ja vere kaudu jõuab ajju ning stimuleerib hüpotalamuse näljakeskuse neuronite talitlust. Osa näljatunnet stimuleerivad hormoonid tekivad ajus endas, vabastavad stimulaatoraineid. Küllastustunde teke: stiimulid pärinevad seedekulglast, tekib seinte venitus. Toidu liikumine läbi neelu mõjutab küllastust. Mao järk-järguline täitumine põhjustab küllastustunde teket, kuid see võtab aega – sp soovitatakse aeglaselt süüa, muidu võid süüa rohkem kui tarvis. Seedekulglas vabanevad söömise ajal ja selle järgselt nii hormoonid kui ka mediaatorained. Hormoonidest olulisim on leptiin, mis tekib rasvkoes (kutsutakse ka rasvkoe hääleks seda hormooni).