peegeldame sinna sisse omaenese tunnestusliku maailma ja ebakõlad. Teiselt poolt vaadates asja, siis puutume me kokku teose kirjutanud kirjaniku või filmi monteerinud filmilooja mõttemaailmaga ja nende loodud kuvandiga ning meis enestes tekib erinevate tähenduste paljusus ning segunemine. Kirjandusteostes annab kirjutatud tekst tugevama selguse ja seoste kimbu ning on iseloomult konkreetsem, lähtudes iga kirjaniku stiilitunnetusest, kuigi laiemas plaanis lisandub lugeja omaenese loodud fantaasia, mida ta leiab endale raamatus ridade vahelt. Filmikunstis on pilt ajas kordades konkreetsem, tekst - monoloog või dialoog, mängib vähemolulisemat rolli ning tegevuse ja loo jutustamise kiirus kinolinal on vaataja silmades olulisemalt kõrgema määraga. Samas võime väita, et asjade ja nähtuste tajumise vastuvõtmine sõltub meis keelelise kontrolli võimalikkusest, kuna sõna- või
toodetest, kultuurist. - tähtis on tarbija minakontseptsioon, arvamus iseenda kohta; aitab leida võtit sobiva tooteimago loomiseks ning argumentatsiooni ülesehitamiseks (emotsionaalsus, avarahingelisus/kitsarinnalisus, loovus, pealehakkamisvõime, huumorimeel, lahkus, reserveeritus/seltsivus) - ostuharjumused -- reklaami uskumine, tootelojaalsus, ostmisel teiste eeskuju järgimine, riskeerivus, uudishimulikkus (katsetamine), stiilitunnetusest lähtuvus, kokkuhoidlikkus - trendide ja erinevate tarbijakategooriate muutlikkuse tundmine! - eri ringkondadel ühiskonnas on oma psühhograafia - viimaste aastate ja aastakümnete trendid on muutnud reklaamiapellatsioone - sobiv strateegia trendide ohvriks mitte langeda on toetuda psühhograafias inimeste püsiväärtustele; väärtused on kestvad ja püsivad tõekspidamised sellest, et mingi käitumine
Antropoloogilisi tekste kirjutatakse tavaliselt tulevikus. Antropoloogilised analüüsid keskenduvad tavaliselt sotsiaalsetele ja kultuurilistele suhetele mingis teatud olukorras. Ajalooline tasut on saanud järjest olulisemaks. ETNOGRAAFIA KIRJUTAMINE JA LUGEMINE Kuigi välivaatlus on kõige olulisem meetod uute avastuste tegemiseks on siiski teadusareng nõudnud tekstide kirjutamist ja lugemist. Antropoloogide kirjutised on tavaliselt põnevad, kuna need koosnevad autori biograafiast, stiilitunnetusest ja emotsioonidest. Arvestatakse ka ajalooga. Huvi etnograafiliste tekstide kohta ei pruugi alati viia radikaalsete kokkuvõteteni. TÕLKEPROBLEEM Me ei suuda täielikult mõista võõrast ühiskonda ega saavutusi, kui me ei võrdle erinevaid standarteid enda ühiskonnaga. Antropoloogia distsipliini tõttu on oluline kasutada abstraksteid väljendeid nagu näiteks sugupuu, sotsiaalne organisatsioon, sotsiaalne kontroll, religioon jne. Paradoksi nägemiseks on erinevaid lahendusi
annaabi.ee 
