· San Miniato al Monte Florence/Firenze See on ka Bütsantsi, antiigi ja islami mõjutustega. Suursugust ja võimust lisab see, et ta on ehitatud mäe otsa. Prantsusmaa 10-12 sajand Prantsusmaa oli esimene koht, kuhu tekkis Romaani kunst. Seal oli ta kõige puhtam, aga ka kadus esimesena. Kirikud olid väga stiilipuhas, peenekoeline, õhuline. Teiselt poolt olid nad väga jõulised ja dünaamilised · Saint-Sernin'i katedraal - Toulouses Kõige stiilipuhtam kirik. Väga hästi on seal näha transepti. Tornis on kääbusgalerii. Hoone on väga jõuline, aga just see torn annab õhulist. Kasutatud on silindervõlvi. Kaunistatud on erinevate maalingutega · Notre Dame katedraal Le Py en Velay Puhtalt islami mõjutustega, nagu näiteks palju ruute, aga ikkagi on tal kolm portaal ja ümarkaar. · Madeleine'i kirik Vezela's Kirik jätab mulje, nagu ta oleks poolik, kuna üks torn on ehitamata jäetud. Kuna raha saigi
Hakati taastama ka katoliku kiriku sisemist ühtlust ning loodi jesuiitide ordu aastal 1540. Piibli tõlgenamise ainuõigus jäeti kirikule ja Piibli kõrval tuli väärtustada kiriku õpetustraditsioone. Tugipunktiks sai Hispaania, mida juhtis kuningas Felipe II. Toimusid avalikud ketserite(mittekatoliitlaste e paganate) põletamised. Poliitiline kaart uusaja alguses( õpik lk 10) Absolutism Prantsusmaal Prantsusmaal esines kõige stiilipuhtam absolutism. Valitsemiskord kujunes välja Louis XIII ajal. Peamiseks kujunadajaks oli tema valitsusjuht Richelieu. 18 aastaga(1624-1642) tegi ta Prantsusmaast Euroopa mõjuvõimsaima riigi. Ta lähtus alati riigi huvidest. Ta kiusas taga hugenotte ning nende kindlused hävitati. Piiras tugevalt aadlike võimu.Seaduste vastuvõtmine , maksude kehtestamine jäi ainult kuninga ülesandeks. Richelieu seadis võimu huvides tööle teaduse ja kultuuri. Tema alustatut viis
Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy Debussy oli stiilipuhtam impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis. 1884-87 Rooma preemiaga seoses käks Rooma elama. 1887. alates elas Pariisis. Varajastest töödest on tuntuim Bergamasque süit. Keskmine periood (1890-1912), tekib impressionistlik helikeel: vanad laadid, akordiparalleelid, akord kui kõlavärv, pentatoonika, tervetoonihelirida, lahendamata dissonants värvi teenistuses. Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna".
. · Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. · Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. · Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. · Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. ,,väljus ruumist" Impressionistlik helikeel:koloriidiharmoonia, heledate tämbrite eelistamine, vanade laadide kasutus, meloodia killustatud motiivides, muutuv rütm, vaba vorm. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtam impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Varajased tööd kuni 1890. Tuntuim Bergamasque süit 1890. Keskmine per. 1890-1912. Tekib impr. helikeel: vanad laadid, akordiparalleelid, akord kui kõlavärv, pentatoonika, tervetoonihelirida, lahendamata dissonants värvi teenistuses. Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi) 1892-1894. Ooper "Pelleas ja Melisande" (Maeterlincki j. ) 1892-1902 ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper
kogumikku valmistas Blake oma naise abiga, tegid seda vasetrükina - sinna juurde kuulus paber, väga viimisteltud vasetrükk, illustratsioonid ja illuminatsioon - Blake võttis selle kasutusele omal viisil, viimistles need luuleteosed välja, pärast värvidega täideti need ära. Pm need luuletused kannavad uut vaimu, värss on tihti peale lauldav ja Blake on teinud tihti peale ka viise. Varajase eluperioodi tõttu jääb ta eraldi, oma maailma tõmbumine. Romantikutest vast kõige stiilipuhtam - elas oma "mullis", oma maailma kaitses teda päris maailma mõjutuste eest. Hiljem ka religioose alatooniga teosed, nt "Prohveti raamatud". Need on ka sellised, mida on olnud üldiselt raske tõlgendada. Paistavad silma ka illustratsioonid, mis on äärmiselt originaalsed ja mis mõnikord domineerivad teksti üle. Mis teeb Balke'ist romantiku: ühtse visiooni püüdlemine, erinevalt teistest romantikutest Blake ei keskendu
Laias laastus võiks öelda, et on kolme sorti tekste. Nad põimuvad ja neist jääb alati ka midagi üle. Esimene võimalus on see, et ta keskendub mingitele suurvaimudele kultuuriloos. Selliste näidenite puhul on tihti räägitud filosoofinäidenditest. Teiseks tüübiks võiks ebamääraselt öelda, et ta kirjutab pärimuslikke näidendeid, aga see võib mitut moodi avalduda (vahetumalt isiklik või ei ole). Kolmas võimalus on see, et ta töötlab teiste tekste. Kõivu loomingus kõige stiilipuhtam komöödia on 1999.aastal ilmunud „Kui me Moonsundi...“. See näidend on selles mõttes huvitav, sest ta on imelikus keeles kirjutatud. Isiklik taust Kõivu jaoks oli see, et sõja alguses pidi pere lahkuma läände, kuid lahkus ainult isa ning ülejäänud jäid Eestisse. Kui isa ükskord ühendust võttis, siis Madis Kõiv ei suhelnud enam kunagi isaga pärast seda, kui ta oli lahkunud. Kõiv on ka muus mõttes tõdenud, et tema jaoks tekkis mingi teatav murdehet, kui isa lahkus
annaabi.ee 
