Euroopa muusika 20. saj. keskel ja Benjamin Britten Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20. sajandi keskpaiku · Sajandi keskpaiku ilmuvad Euroopa muusikasse mitmed tähelepanuväärsed heliloojad, kelle looming pole stiiliraamidesse üksüheselt paigutatav. · Võib öelda, et aastad 1940-1950 Euroopa muusikas omamoodi stiililiseks vahepeatuseks. · Nimelt hilisromantism ja impressionism on peaaegu kadunud, oma tähtsust on kaotamas ka neoklassitsism, ent muusikaline avandardism ja elektronmuusika pole jõudnud veel sündida. Heliloojad 20 saj. Keskel euroopas Benjamin Britten (19131976) Olivier Messiaen (19081992) Mitte klassikalised muusikud 40ndatel: Edith Piaf, Charles Trenet ja Tino Rossi · 50ndatel hakkas Ameerika mõjutusel levima Sving, dzäzz, traditsiooniline pop-muusika ja rock'n'roll.
· Harku 75 (1975, Sirje Runge Kaarel Tulismaa, Raul Meel). Tegeles rohkem noorte kunstnike tööde väljapanekuga. Popkunst, geomeetriline kunst. Nimed tulenevad kohanimedest. Toimusid instituudihoonetest 70-date uuemaks suunaks oli hüperrealism läänest pärit kunstiruunaga. Realism, mille eesmärgiks oli kujutavate objektide võimalik tõetruu edasi andmine. Autor hoidis kujutatava objekti suunas distantsi. Mingil määral oli see stiililiseks rahunemiseks kunstis, avangardism taandus veidi. Pildid muutusid lihtsamalt mõistetavateks ja klassikalises mõttes ilusamateks. (Tõnu Virve ,,Eesti naine", Toomas Vint ,,Mäng", Malle Leisi ,,Punased hobused"). Need tööd olid paljude kunstnike hulgas levinud. Paljud kunstnikud töötasid aga välja oma stiili. (Jüri Arrak ,,Karoona", Peeter Mudist ,,Töö ja lõbu"). Nende tööd olid omanäolisemad ja erinesid hüperealistlikest töödest.
Pariisi, esitati sel õhtul üks tragöödia ja üks komöödia. Tragöödi oli halvasti esitatud. Mängisid farssi ,,Armunud doktor" - farsi teema oli Pariisis hääbunud ja seega avaldas kuningas vaimustust. Corneille'i klassitsism oli moest väljas. Jean Racine'i (1639-1699) tulekuga tõuseb klassitsistlik komöödia taas jalule. Psühholoogiline teema. Seda kümneaastast pausi peabki täitma Moliere. Pretsioosne kombeõpetus edeva poeesi magusad teed. Pretsioossus arenenud stiililiseks mustriks. Prantsusmaal erines see selle poolest, et pretsioossusel polnud negatiivset varjundit juures. Pretsioossuse üle vaieldi, kuid sel olid omad poolehoidjad, harrastajad ja austajad. Moliere kirjutab oma iseseisva komöödia ,,Näeruväärsed eputised" pretsioossuse vastu võideldes. See mõjus nagu pommiplahvatus, kõrged ringkonnad tundsid end puudutatuna. Kogu Pariis sai aru, kelle vastu see on sihitud. Lubati ja keelati see vaheldumisi, lõpuks sai rohelise
annaabi.ee 
