luuletustest. Kirjutis on kirjutatud minaisiku vormis, mida kirjanik väga tihti kasutab. Autor pole loomingus kasutanud ainsatki suurt algustähte, omadussõna ega kirjavahemärki. Luuletuse teemaks on sõjandus, kuid samuti ka inimeste vahelised suhted ning usaldusväärsus. Kirjutises on kasutatud lihtsaid sõnu, mille arusaamisega ei peaks ühelgi põhikoolilapsel raskusi tekkima. Hiljemal vaatlusel tuli välja, et luuletus sisaldab vähem stiilikujundeid, kui ennem lootsin. Contra lähemalt uurimisega selgus tõsiasi, et meid kaht ühendab suur kirg, nimelt jalgpall. Lugedes luuletust, keerlesid mõtted enda tuleviku ümber,et varsti tuleb ise ka kohustuslik sõjavägi läbida, kuhu ise aga tahtmist minna pole. Viimati mainitud ideed hakkasid just kolmanda salmi ajal ajule mõtteainet andma. Korra keerlesid mõtted ka viimase ajaloo tunni ümber, kus hetke teemaks Esimene maailmasõda. Luuletuse meeleolu oli üsna karm ja tõsine
tuleb armastada nii kaua, kui veel noorust on. Sõnadega tuleb ettevaatlik olla, sest teised võivad neid teisiti mõista isegi kui me südamest head tahame. Rühmitan ja analüüsin luuletusi vormitunnuste järgi: Luuletuste tüüpe on erinevaid. On vabavärsilisi e. riimitut luulet(,,Isamaa, usk, rahvas!", kui ka lõppriimilist(,,Palu andeks"). Enamasti on üks stroof 4(katrään) või 8 värssi pikk. Koidula kirjutas palju ballaade ja poeeme. Leian ja analüüsin erinevaid stiilikujundeid. ,,Halasta ja kannata" poeem Epiteedid: rõhutud ja valust koormatud süda; noored, rõõmsad, tihedad, nägusad kasepuud; kõverad ladvad; noored südamed; must rada. Isikustamine: rõõmsad kasepuud; elu lõhub südameid; valu käib ise teede peal. Refrään: halasta ja kannata! Üldiselt stiilikujundite kohta: Epiteedid: neid on üldiselt vähe, nelja rea kohta keskmiselt 12 tükki. Võrdlused: neid on ülimalt vähe ja põhimõtteliselt võrdlused puuduvad.
proovivad. 6. I Ta tahab, et ma elus midagi saavutaksin, mis kaduks edasi põlvest põlve. II Mida väiksem oled, seda väiksemad mõtted, mida suuremaks saad, seda suuremaks kasvavad ka sinu mõtted. III Ütleb, et koos täiustatakse teineteist. IV Tihti ei saavuta üksi midagi, aga kui kogud kaaslasi on suurem võimalus edukas olla. 7. I Rohkem on stiili. Palju kõlakujundeid II Rohkem on stiili. Sõnu muudetud ja kõlakujundid. III Rohkem on sisu. IV Rohkem on sisu. Vähe stiilikujundeid, sõnu ega järjekorda pole muudetud. 8. Kasutab: *Alliteratsiooni: „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- „koorem kanda“ või „soovide siniranda“ *Epitseuksis: „Tuisk“- „Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää“ *Personifikatsioon: „Tuisk“- „tuisk jookseb“ ja „lumelained“ „Helin“- „helin helises“ja „helingi läks kangemaks“ „Lilled“- „naerateleb päikserind“ „lilled põlevad“
muudab luuletused meeldejäävamaks. Luige teos on ristriimiline, kuid jätab veidi vabavormilise mulje eriskummalise silpide arvu tõttu mõnes reas, muutes luuletuse sujuva lugemise keerulisemaks. Kareva ,,Kui kirjutan," on teise kolmega võrreldes veidi eriilmeline- mingil määral võib märgata paarisriimi, kuid suurem osa luuletusest on väga ladusas vabavärsilises stiilis. Lepiku ja Luige luuletustes on palju kasutatud stiilikujundeid, samas kui Kareva ja Runnel on nende osas veidi tagasihoidlikumaks jäänud. Siiski ei saa väita, et mõni luuletus neist päris ilma on- epiteeti on kasutatud igas teoses: ,,Laulik" ehib end sammaldund maja ja säravate tähtedega, Luik on oma kirjatöösse peitnud truu pliiatsi ja tumeda valu, Kareva näitab oma ülemvõimu keele üle, sõnastades sõnakuulmatud sõnad, võimatu nõlva, jaheda randme ja ülima pilgari. Runnel on
Majakovski, kes nõudis, et luule peab olema lööv ning kajastama moodsa tehnika jõudu. Majakovski poeem ,,Pilv pükstes" on jõuline ja tundeküllane armastust, loomingut, usku ja maailma ümberkujundamist käsitlev teos, mis kubiseb alltekstidest. Venemaal kujunes teise avangardistliku vooluna välja imazinism, mida poeet Sergei Jessenin viljeles. Imazinistid pooldasid täielikku vabadust ainestiku ja luulevormide valikul. Kõige tähtsamaks pidasid nad stiilikujundeid. Jessenin, kuuludes imazinistide sekka, avaldas luulet, mis kajastas tema metsikut ja piduderohket eluviisi seda ilmestab tema luuletus ,,Huligaani pihtimus". Kolmanda vooluna kujunes Venemaal 1920. aastatel välja akmeism, mis vastandas end sümbolismi müstilisusele ja abstraktsusele ning võttis suuna reaalse elu kujutamise poole. Klassikaline kirjandus oli akmeistidele kui põhjaks, millest nad ideid ammutasid. Akmeistide looming oli vormimeisterlik, kust võis leida
Peale gümnaasiumit siirdus Moskvasse, kus töötas mõnda aega trükikojas, pakkides raamatuid, vedas posti laiali jne. 1915.aastal näitas ta oma loominguid Aleksandr Blokile, kes on sellest vaimustuses. 1916.a. ilmus esikkogu ,,Radunitsa" pakkus idüllilisi pilte vene külast, luulekeel oli rahvapärane, kohati ka sentimentaalne. Ta ühines 1919.a.imazinistidega. Seal pooldati täielikku vabadust ainestiku ja luulevormide valikul, esmatähtsaks peeti stiilikujundeid. Abiellus kuulsa ameerika tantsjammaga Isadora Duncaniga, aga see abielu tõi kaasa ainult hukatust. Kui ta venemaale naases, siis selgus, et ta ei ole seal enam moes. Poeem ,,Must mees"(1925) on luuletaja traagiline ja avatud dialoog iseendaga sünge lõpu eel. Arvatakse, et ta sooritas enesetapu ja see poeem oligi pm enesetapukiri. Bertolt Brecht (1898-1956)-Ta lõi eepilise teatri teooria ja viis selle ka ellu. Sündis Saksamaal Augsburgis
Pilte nr 27 Lüürika olemus Luule e lüürika on ürgseim sõnakunsti valdkondi. Ta sai alguse tantsu saate laulust, kui sõnaline osa muutus määäravamaks. Luule on hääleta laul. Luulet iseloomustab rütm, mis väljendub sõnarõhus ja hääliku pikkuses Luuletused jäävad hästi meelde. Peale rütmi soodustab meelde jäämist riim sama ja sarnasekõlaliste sõnade kordamine. Lüürikas kasutatakse 3 liiki stiilikujundeid: Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet, võrdlus, metafoor Retooriline küsimus, All literatsioon, asonants, Metonüümia, hüperbool põõrdumine, hüüatus, riim, anagramm, Litootes, sünekdohk, kordused, refräänid, onomatopöa Personifikatsioon, kliimaks, antitees, allegooria, perifraas, sidesõnatus, inversioon eufenism
annaabi.ee 
