Mats Traat
õpetasin lastele 1945,
et fašism on inimkonna surmavaenlane.
Mind peeti heaks õpetajaks.
Aga kui ma sain seitsmekümne viie aastaseks,
öeldi juubeli puhul, nagu oleksin juba karjapoisina
olnud tulihingeline kommunist
ja puhunud lepakoorest pasunal “Marseljeesi”.
Vabandage, kuid see on küll loba.
(“Kandilised laulud”, 1962)
Esikkogu luuletused on valdavalt jutustava intonatsiooniga. Värssides
leidub rohkesti kontrastseid stiilifiguure, epiteedid ja metafoorid
väljendavad ilmekalt autori sotsiaalset maailmatunnetust. Kõrvuti väga
ökonoomse detailivalikuga arendab Traat teisal luuletuste ideid
paatoslikumalt ja ohtrasõnalisemalt.
Tulemuseks on jutustav-illustratiivne tõsielupilt.
Sõnapaljus, põhikujundist eemalduvate kõrvalmotiivide sissetoomine
ning sellega kaasnev sisuline rabedus süveneb autori järgmistes
värsikogudes. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku
annaabi.ee 
