Nõukogude Liidu ajalugu
Nähti ette, et senised mõisamaad tuleb ära võtta koos
kõigega- põllumajandusloomad, inventar, masinad, tootmishooned, häärberid jne. Maadekreeti
sellisel kujul reaalses elus ellu ei viidud, selleks ajaks oli maal juba ammu alanud must
ümberjagamine, mis tähendas, et kohalikud talupojad, ootamata keskuse suuniseid, seadusi,
hakkasid lihtsalt mõisamaid ära võtma ja omavahel ümber jagama. Reeglina oli seotud
talurahvakomiteede tegevusega. Kogu must ümberjagamine toimus veelgi stiihilisemalt kui
tööstusettevõtete sotsialiseerimine. Reeglina ühel päeval kohalik talurahvakomitee otsustas, et nüüd
lähevad mõisa ja võtavad ära kõik, mis mõisnikule kuulub. Pahatihti kaasnes sellega ka füüsiline
vägivald, pogrommid, peksmised- ka mõisateenijate peksmised, tapmisi oli hulgaliselt. Kõik ära
võetud varad- maa ja tootmishooned, loomad-tehnika, isiklikud tarbeesemed jagati
talurahvakomitee otsusega võrdsustatult. Kõik talupojad, kes komiteesse kuulusid, said oma osa.