kvaliteeti ja kontrolli nakatanute, ravimijaotuse jm üle. Neljandaks. Sotsiaaltöö vallas peaksid tehtavad otsused soodustama indiviidi, perekonna, kogukonna ja majandusega seotud tegureid. Organisatsioonidevaheline partnerlus peab arvestama poliitilist, sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilisti konteksti. Tegelemine kõigis ühiskonnasektorites on vajalik. Probleemid on rahvusvahelised Peamisteks võtmesõnadeks selles osas on häbimärgistamine ehk stigmatiseerimine, müüdid ja tegelikkus, teadmatus, kultuurilised ja usulised tõkked, rassism ja diskrimineerimine (seda nii soopõhiselt kui ka tööalaselt). Isegi tänapäeval diskrimineeritakse HIV-positiivseid paljudes eluvaldkondades- tööhõive, eluase, tervishoiuteenuste osutamisel jne. See õõnestab inimese julgust avaldada oma diagnoosi ka lähedastele, kellelt muidu võiks saada mõistmist ja toetust. Stigmatiseerimine
PDF created with pdfFactory trial version www.pdffactory.com Sotsiolektid = sotsiaalsed murded. Igal kõnelejal on omad omadused + sotsiaalne taust + eelistused. Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine. Sotsiaalne klass ei ole sama, mis marksistlik klass selgete piiridega. Igas ühiskonnas ei pruugi olla sotsiolekte (nt Eestis, Lätis ja Leedus). Stereotüübid. Stigmatiseerimine (teatud keelendite taunimine). Hüperkorrektsus. Murre ja keel. Tihti öeldakse: ,,See pole keel, vaid pelk murre". Küsimus on prestiizis, traditsioonides, sotsiokultuurilises reaalsuses. Olemuslikult pole keelel ja murdel mingit vahet. Vastastikune mõistetavus (kui on mõistetav, siis on ühe keele murded, kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium. Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt
reguleerivad valikuid ja kujundavad norme Normid - Normid lähtuvad väärtustest. Allutavad inimese toimimise ühiskonna kui terviku huvidele. Normid on nõudmised, mida ühiskond asetab indiviidile. – oluline , et selle täitmist kontrollitakse ( abielu ) Sekundaarne deviantsus - Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel Peegelpildi-mina – „mina“ inimese ettekujutluste kogum, mille inimesed omandavad teistega suheldes. Selle komponendid on ettekujutus sellest, kuidas meid nähakse, kuidas hinnatakse. Suhtleme läbi rollide,mõjutame teisi ja teised meid läbi rollide.
NORMATIIVSED SUHTED: nt austan vanemaid oreooliefekt-üldhinnag mõjutab üksikomaduste hindamist, auomaatrefliksioon projektsiooniefekt-kompenseerime iseenda muresid ja ebakindlust smas valdkonnas Privaatsuspiir(suletud), tajutakse enda osana(sotsiaalsed, füüsilised, vaimsed) suhete ruumiline dimensioon, kuivõrd kehtivad ruumilised paiknemised instrumentidena Roll- etteantud käitumismudel, funktsioon ühiskonnas, rollikirjeldusele vastavalt tean rollieeskirju,-ootusi,-märke jms Stigmatiseerimine-väljast poolt peale surutud arvamus/suhtumine teistsugustesse: Füüsiline eripära, Isiksuslik eripära(kasiinosõltuvus), Grupisigma(vang) sotsiomeetria- Morena "loomulikus grupis" selgitatakse välja, kuidasd inimesed üksteist näevad. Joonistatakse sotsiogramma, mis kaardistab sõprusgruppe. RITUAALSED SUHTED ÜKSILDUS: emotsionaalne- pole lähisuhteid tulemuslik kiindumisvajaduslik häirumine; ja sotsiaalne pole kuulumist.
, aga eriti 50. ja 60. aastatel (Mertoni anoomia). Relatiivsed seletused: 3. Interaktsiononilised seletused a) Deviantsus areneb tembeldamise kaudu (Howard S. Becker „Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance”, 1963): sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne ja sekundaarne deviantsus. # Seostub mõistega „stigmatiseerimine” (Erving Goffman): inimesele surutakse peale „rikutud” identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Näitab deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. b) Diferentseeritud läbikäimise (differential association) teooria (Edwin Sutherland, 1939): õpitakse suhtluse teel; norme õpitakse grupilt; poolt/vastu argumendid; mida varem õpitud, seda
Majanduslik Sotsiaalne Aja struktureerituse kadumine Sotsiaalse aktiivsuse langus Identiteedi ja staatuse kadumine Hälbekäitumine Psühholoogiline Häbi, enesekindluse kadumine, läbikukkumise tunne, apaatsus Pikaajaliste plaanide kadumine, eesmärgita elu Tervise halvenemine Konfliktid perekonnas Töötuse tajumist mõjutavad: Staatus tööturul Identiteet Rahaline olukord Staatus perekonnas Stigmatiseerimine Töötuse mõju noortele: Täiskasvanuks saamine lükkub edasi Edasi likkudes muutub töö saamine järjest raskemaks Töötuse mõju soo lõikes: Meestel soorolli kriis Naistel autonoomsuse kriis Peale töötuseperioodi tööturule tagasi saamine Inimkapitali teooria Sõelumisteooria Uusklassikaline majandusteooria Füüsilisest isikust ettevõtjaks olemise seosed töötusega Töötuse mõju hilisemale tööteele Alanev mobiilsus
vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on võimuinstitutsioonide tegevuse aspekt ja mõistetav nende analüüsi kaudu. Enamus (või
Olid etniliselt, sidususet ja vägivalla-astmelt erinevad jõugud. Gängid ei esinenud ainult halvas mõttes, vaid lisaks funktsioneerisid ka omamoodi spordiklubid ja n.ö salamaailmad. Mida tähendab ’sildistamine’ ja teisene deviantsus? Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel. Millises võtmes käsitleti noori subkultuuri uurimustes Birminghami koolkonnas? Noorus kui lõbu – tarbimist vaadati kui uut moodi sümboolset klassivõitlust Teenager. Stiil oli noorte jaoks tähtis, see oli nende subkultuuri olemuslik osa.
Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on võimuinstitutsioonide tegevuse aspekt ja mõistetav nende analüüsi kaudu. Enamus (või võimu
Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega "stigmatiseerimine" : inimesele surutakse peale "rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on võimuinstitutsioonide tegevuse aspekt ja mõistetav nende analüüsi kaudu. Enamus (või võimu
Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on võimuinstitutsioonide tegevuse aspekt ja mõistetav nende analüüsi kaudu. Enamus (või võimu
(nt millegi juurde õppimine). · Meie-nemad dimensioon Grupiidentiteet paneb inimesi vaatama kuuluvusgruppi positiivse pilguga, teisi gruppe pigem negatiivse piguga. Arvatakse, et paljud riikidevahelised konfliktid on just sellest nähtusest sõltuvad. Ohud identiteedile. Stigma (Goffman) · Stigma all mõeldakse teistsugusust, erinevust teistest. (vanas Kreekas tähendas stigma halba erinevust teistest) · Stigma ja stigmatiseerimine 3 tüüpi stigmat: 1) füüsiline. nt pikkus, puue 2) isiksuslik stigma kui isiksuse eripära: nt veidrad kalduvused, homoseksuaalsus 3) grupistigma teistsuguse grupi liige, kus seda tüüpi inimesi tavaliselt ei ole · Stigma on suhtumine, seda ei ole looduses olemas. Mõnes kultuuriruumis peetakse teatud stigmasid heaks ja neid ülistatakse · Stigma loob tähelepanu, mida inimesele tema eripära tõttu ostutatakse. Tegelikult ükski inimene ei taha
Olukorda, kus kehalise või vaimse seisundi, puude või haiguse tõttu teisti väljanägemist, käitumist, maailma tajumist- lõppastmes igatahes teadvusele mittealluvat- võetakse millegi erakorralise, seejuures enamasti sügavalt diskrediteeriva, halvustava, puudega või haiget inimest alavääristada ning mõnedes olukordades koguni karistada lubavana, seega olulise hälbena, kirjeldatakse mõistega stigma. Kellelegi sellise tunnusmärgi omistamine on stigmatiseerimine. Stigmatiseerimine hõlmab peale füüsilisest ja vaimuseisundist tuleneva ka teatud elufaktidel põhinevat. Stigmatiseerimise sotsiaalne mehhanism seisneb selles, et vastava inimese või ka inimeste grupi paljudest staatusest ehk ühiskonnasuhetes määratletud seisunditest tehakse ümbritsevate poolt selle inimese või grupi hindamisel ning kohtlemisel määravaks just see üks, teatud seisundist või elufaktist tulenev, inimese või grupi tahtest antud olukorras ehk mitte olenev staatus.
Meie-nemad piiride tõmbamine (meie eestlased, nemad lätlased) on tugevad ja on ülesehitanud konflikte. Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala ... Meie positiivsed ja mitmesugused, nemad negatiivsed ja sarnased. Äärmusolukorrad. Meie-nemad kategoriseerimine kui konfliktide allikas. Ohud identiteedile. Stigma. Stigma ja stigmatiseerimine. Füüsiline, isiksuslik või grupistigma. Stigma kui pealesurutud teistsugusus. Stigma ühte tüüpi oht identiteedile, selle all mõeldakse teistsugune olemist, midagi halba teise inimese olemusest ( nt märk otsaees, kui on reetur). Tuntuim uurija Goffman. Stigma alla mõeldaks midagi tähelepandavat erinevust inimese identiteedis (erinev keskmisest inimesest). Räägitakse 3 liiki stigmast: 1
Stigma • Stigma – märgistatus, teistsugune olemine, halb staatus. Vanas Kreekas: stigma = kehale põletatud märk reeturil, vargal, orjal • Tänapäeval: stigma mitte teistsugusus ise, vaid suhtumine sellesse. Nn eelarvamuslikult märgistatud eripärad. Pannakse tähele, suhtutakse, arvatakse – Füüsiline eripära (füüsilised erivajadused) – Isiksuslik eripära (mängukirg, lennuhirm) – Grupistigma (endine vang) • Stigmatiseerimine – teistsugususele “osutatakse” tähelepanuga, eelarvamustega, liigse hoolitsusega, eemalehoidmisega, sõnakasutusega (afroameeriklane) • Erving Goffman Stigma, Penguin Books, 1968 Stigmaga toimetulek • Stigmatiseeritu ei soovi olla teistsugune, teistsugusus surutakse ümbruskonna poolt peale • Stigmatiseeritu toimetulekustrateegiad (eneseregulatsioon): – varjamine (narkomaanid, kuulmishäirega inimene teeskleb hajameelset),
vastutavad oma olukorra eest, või kui ta oma käitumisega saaks seda olukorda elimineerida. Neid inimesi, keda usutakse suutvat kontrollida oma stigmatiseeritust, neid inimesi tõrjutakse enam, talutakse vähem kui neid, kellede puhul usutakse, et nende stigma ei allu kontrollile. STIGMA FUNKTSIOONID Igas ühiskonnas on neid, kes on stigmatiseeritud. Kuna sotsiaalne stigma on sedavõrd universaalne, siis rõhutatakse, et stigmatiseerimine on oluline sellele indiviidile, kes stigmatiseerib, sellele grupile kust see indiviid pärit on ja ühiskonnale või siis neile kõigile koos. Funktsioonid: 1) Eneseupitamine: Stigmatiseerides teisi gruppe on võimalik tõsta oma enesehinnangut. 2) Kuuluvusgrupi upitamine Sotsiaalse identiteedi teooria kohaselt aitab kuuluvusgrupi upitamine kaasa sellele, et säilitatakse oma positiivne sotsiaalne identiteet. 3) Süsteemi õigustamine
Organiseeritud kuritegevus. Al Capone, Kalev Kurg, vene maffioosod. · Konfliktne subkultuur - elatakse end välja vägivaldsel viisil. Vägivallatsevate noorte jõugud. Tartu skinheadid, Inglise tüdrukute gängid · Ühiskonnast eemaldunute subkultuur alkohoolikud, narkomaanid jms. Suunatud mõnuainete pruukimisele. Sildistamine (labelling) · Howard Becker · Esmane deviantsus pooljuhuslik · Sildistamine, stigmatiseerimine esmase deviantsuse järel riputatakse inimesele mingi ,,silt" külge · Teisene deviantsus inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma Kuritegevuse paratamatus Kas kuritegevus on võimalik täielikult kaotada? Emile Durkheim · Kuritegevus on ühiskonnale kasulik · Kuritegevus on ühiskonna kasulik, kuna kurjategijale vastandumine tugevdab sotsiaalset solidaarsust (ühtsust) tekib ühtekuuluvustunne
Stigma Stigma märgistatus, teistsugune olemine, halb staatus. Vanas Kreekas: stigma = kehale põletatud märk reeturil, vargal, orjal Tänapäeval: stigma mitte teistsugusus ise, vaid suhtumine sellesse. Nn eelarvamuslikult märgistatud eripärad. Pannakse tähele, suhtutakse, arvatakse - Füüsiline eripära (füüsilised erivajadused) - Isiksuslik eripära (mängukirg, lennuhirm) - Grupistigma (endine vang) Stigmatiseerimine teistsugususele "osutatakse" tähelepanuga, eelarvamustega, liigse hoolitsusega, eemalehoidmisega, sõnakasutusega (afroameeriklane) Erving Goffman Stigma, Penguin Books, 1968 Stigmaga toimetulek Stigmatiseeritu ei soovi olla teistsugune, teistsugusus surutakse ümbruskonna poolt peale Stigmatiseeritu toimetulekustrateegiad (eneseregulatsioon): - varjamine (narkomaanid, kuulmishäirega inimene teeskleb hajameelset),
liikmed. Out-grupp inimesed, kes pole hindajaga samas grupis. In-grupi kalle oma grupi liikmeid nähakse positiivsemana kui out-grupi liikmeid. Inimesed kipuvad teisi kategroseerima spontaanselt, ilma analüüsimata. Kõige sagedamalt esineb eelarvamusi rassi ja soo kohta. Need on kõige nähtavam omadused. Rakendamist nimetatakse stigmatiseerimiseks st neid peetakse enamusgrupi poolt kehvemaks ning reeglina neile omistatakse negatiivseid omadusi. Stigmatiseerimine Eealarvamuste rakendumine väljendub: 1. ostseses diskrimineerimises 2. füüsilises ründes 3. soovis nende hävitamiseks või väljaajamiseks 4. lihtsalt vältimises 5. vaneulikes üritustes ja propagandas Rassism Rassi alusel diskrimineerimine. Jaguneb: - vanamoodne rassism teisest rassist indiviide stereotüpiseeritakse ebaõigalselt, nt kõik mustanahalised on laisad ja rumalad - vastandlik e aversiivne e varjatud rassisim - vähemusgrupi suhtes rõhutatakse
enamasti koosnevad suhteliselt noortest inimestest. Ühiskonnast eemaldunute (retreatist) subkultuurid alkohoolikud, narkomaanid jne. Selle subkultuuri eesmärk on keelatud mõnuainete tarbimine, mitte ainult keelatud. Sildistamise (labelling) teooria: Howard Becker. Selle järgi on kuritegevuse oluline mõjutaja just sildi külge panemine. Esmane deviantsus pooljuhuslik. Edasi: sildistamine, stigmatiseerimine 36 esmase deviantsuse järel riputatakse inimesele mingi ,,silt" külge. Teisene deviantsus inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma. Kuritegevuse paratamatus. Kas selle vastu saabki võidelda või seda ära kaotada. Sotsioloogilised teooriad selle kohta. Emile Durkheim'i teooria: o Kuritegevus on ühiskonnale kasulik o Kuritegevus on ühiskonnale kasulik, kuna kurjategijale vastandumine tugevdab sotsiaalset
selliseks nagu ta on. Kui on palju kurjategijaid, siis annab see tunnistust ühiskonna probleemidest. Kuritegevuse tase signaliseerib ühiskonna kitsaskohtadest. Sotsiaalne desorganiseerimine kõrge kuritegevusega ühiskonnas on probleemiks nõrkade sidemete olemasolu erinevate sotsiaalsete gruppide ja üksikisikute vahel. · Hälbekäitumise stigmatisatsiooniteooria ehk märgistamisteooria stigma ehk põletusmärk; stigmatiseerimine märgistamine. Hälbekäitumine tuleneb sotsiaalsest kontrollist, mis põhjustab kuritegevuse, millel on 2 seletust esiteks sellepärast et sotsiaalse kontrolli kaudu on võimalik anda hinnangut inimese tegudele ja teiseks sellepärast, et sotsiaalne kontroll põhjustab inimese väljatoomise üldmassist ehk märgistamise. On oluline, millise tähendusega on üks või teine tegu ühiskonna arvates
normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarned: alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega ,,stigmatiseerimine" : inimesele surutakse peale ,,rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. -diferentseeritud läbikäimise teooria (Erwin Sutherland 1939): õpitakse suhtluse teel; norme õpitakse grupilt; poolt/vastu argumendid; mida varem õpitud, seda tõenäolisemalt järgitakse;
44 käitumist, maailma tajumist- lõppastmes igatahes teadvusele mittealluvat- võetakse millegi erakorralise, seejuures enamasti sügavalt diskrediteeriva, halvustava, puudega või haiget inimest alavääristada ning mõnedes olukordades koguni karistada lubavana, seega olulise hälbena, kirjeldatakse mõistega stigma. Kellelegi sellise tunnusmärgi omistamine on stigmatiseerimine. Stigmatiseerimine hõlmab peale füüsilisest ja vaimuseisundist tuleneva ka teatud elufaktidel põhinevat. Stigmatiseerimise sotsiaalne mehhanism seisneb selles, et vastava inimese või ka inimeste grupi paljudest staatustest ehk ühiskonnasuhetes määratletud seisunditest tehakse ümbritsevate poolt selle inimese või grupi hindamisel ning kohtlemisel määravaks just see üks, teatud seisundist või elufaktist tulenev, inimese või grupi tahtest antud olukorras ehk mitte olenev staatus.
stigmatiseeritud indiviidid võivad olla vastutavad oma olukorra eest, või kui ta oma käitumisega saaks seda olukorda elimineerida. Neid inimesi, keda usutakse suutvat kontrollida oma stigmatiseeritust, neid inimesi tõrjutakse enam, talutakse vähem kui neid, kellede puhul usutakse, et nende stigma ei allu kontrollile. STIGMA FUNKTSIOONID- Igas ühiskonnas on neid, kes on stigmatiseeritud. Kuna sotsiaalne stigma on sedavõrd universaalne, siis rõhutatakse, et stigmatiseerimine on oluline sellele indiviidile, kes stigmatiseerib, sellele grupile kust see indiviid pärit on ja ühiskonnale või siis neile kõigile koos. Funktsioonid: · Eneseupitamine: Stigmatiseerides teisi gruppe on võimalik tõsta oma enesehinnangut. · Kuuluvusgrupi upitamine- Sotsiaalse identiteedi teooria kohaselt aitab kuuluvusgrupi upitamine kaasa sellele, et säilitatakse oma positiivne sotsiaalne
annaabi.ee 
