riiginõuk.tähtsus vähenes,otsustas ainuisikuliselt kõiki riigiasju,järg võimul Karl XII jätkas seda. Haridus 17saj. Rootsi kuj.suurriigiks,kun võimutugev, tehti seal ka edusamme hairudses,eriti kõrgharid.vallas.Rootsi ainuke kürgkool:Uppsala ülik.oli hääbunud 16sajGustav Ii adolf määras Ups.ülikooli kantsleriks oma õp.Johan Skytte,viis kooli majanduslikult tasemele.Rajati rida uusi ülikoole:1632 Tartus(eriline osa Johan Skyttel,ka Stiernhielmi tegevus),1640 Turus.Kõrgkoolides arenes teadusside Eur.ülikoolidega Vabadusteaeg Pärast karl XII surma sõjakäigul norras,kehtestati uusvalitsemisviis,kaotati kuning.absolutism.Rigi küs.otsustati aristokraatlikus Riiginõukogus,Regulaarsem Riiipäeva tegevus,parlamentarismi alged.Nii algas nn vabadusteaeg,täh.vabadust aadlioligarhiale.Kuj kaks poliitilist parteid.Venemaale orienteeritud Mütside(toeks väike-ja teenindusaadel:haritlased
Tehti olulisi edusamme hariduse vallas. Uppsala ülikool oli hääbunud 16.saj algul. Olukord muutus, kui Gustav II Adolf määras 1622 Uppsala ülikooli kantsleriks oma õpetaja Skytte ja tegi ülikoolile suure kingituse. Järgnevatel aastatel rajati rida uusi ülikoole (1632. Tartus!) Uutel ülikoolidel arenesid kiiresti teadussidemed paljude varem tegutsenud Euroopa ülikoolidega. Esimese uue ülikooli Tartu ülikooli käivitamisel oli suur osa Johan Skyttel. Tartuga oli seotud ka Stiernhielmi tegevus (luuletaja.) Vabadusteaeg Pärast Karl XII surma kehtestati uus valitsemisviis, millega kuninga absolutism kaotati. Riigielu tähtsamaid küsimusi hakati otsustama Riiginõukogus, kus monarhi võis ka üle hääletada. Valmistati isegi valitseja nimetempel, mida kasutati, kui valitseja ise polnud nõus otsust allkirjastama. Regulaarsemaks muutus Riigipäeva tegevus (parlamentarismi alged). Algas nn vabadusteaeg. Kujunes kaks poliitilist parteid:
annaabi.ee 
