Laboratoorne töö nr. 3 Arteriaalse vererõhu määramine erinevates füsioloogilistes seisundites Eesmärk: arteriaalse vererõhu määramise metoodika omandamine erinevates füsioloogilistes seisundites. Töö vahendid: sfügmomanomeeter, stetofonendoskoop Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: 1. Sfügmomanomeetri kummimansett asetatakse ümber vasaku käe õlavarre. Stetofonendoskoobi ots asetatakse kubitaalarteri kohal tihedalt vastu nahka. Kummimanseti väljalaskeventiil suletakse ja balloonpumba abil tõstetakse mansetisisene rõhk 20-40 mm/Hg võrra kõrgemale oletatava maksimaalse vererõhu tasemest. Seejärel langetatakse aeglaselt mansetisisest rõhku avades balloni küljes olevat ventiili. Rõhu
sügavust ja tüüpi. Hingamissageduse lugemine peab olema lapsele nö ”nähtamatu-salajane”, sest teadmine võib muuta hingamissagedust. Seega on oluline lapse tähelepanu kõrvalejuhtimine. Lapse/lapsevanema rahulikkuse tagamine. Enne protseduuri teostamist peab patsiendi rahuoleku tagama vähemalt 15-20 minutiks. Rahuoleku vajaduse pikkus oleneb otseselt eelnevast füüsilisest koormusest. Vajalikud vahendid hingamissageduse mõõtmiseks Patsiendi tervisekaart, stopper või kell, stetofonendoskoop, vajadusel mittesteriilsed kindad. Protseduuri teostaja poolne kätehügieen. Keskkond peab olema soe, ruumi temperatuur 20-22 kraadi C, õhutatud, lapsesõbralik, rahulik ja vaikne ning privaatne. Lapse ja/või lapsevanemaga luuakse kontakt. Identifitseeritakse patsient ja selgitatakse protseduuri vajalikkust ning olemust lähtuvalt lapse/lapsevanema tasandist. Olenevalt lapse east ja hingamistüübist on hingamissageduse lugemise viise mitmeid.
Vererõhu mõõtmine Vererõhu mõõtmiseks kaks võimalust: * Vererõhu otsene mõõtmine – vahetult veresoonest, kuhu viiakse kanüül, mis on ühendatud manomeetriga (näitab rõhku. Nii toimitakse nt operatsioonide ajal. * Kaudne vererõhu mõõtmine – väljaspoolt veresoont – kas õlavarrelt või sõrmeotsalt. Korotkovi meetod (?) -kinnitatakse õlavarrele mansett, mis on ühenduses manomeetriga. Teine vajalik töövahend on stetofonendoskoop (kuulamistoru). Kõigepealt patsient kas istub või lamab – rõhk olenevalt asendist erinev. Ambulatoorselt istudes, haiglates ka alamades. Enne määramist peaks 5-10 min laskma patsiendil rahulikult istuda või lamada. Mansett peaks olema südame kõrgusel. Stotofonenfoskoobi mikrofon asetatakse küünararterile (kui asukohta ei tea, siis tunneta pulssi). Edasi tõstetakse mansetis rõhku oletatavast süstoolsest rõhust kõrgemale. Edasi avatakse
· manseti riidepind pesta alati nähtaval määrdumisel nõrga pesuainega, loputada ja kuivatada hoolikalt; · ühel patsiendil kasutatava vererõhu manseti riideosa pesta, loputada ja kuivatada nähtaval määrdumisel ja patsiendi lahkumise järgselt; · kui vererõhu aparaati kasutada järjest mitmele patsiendile, tuleb manseti riidepind desinfitseerida üks kord päevas alkoholi sisaldava desinfitseeriva vahendiga ja lasta kuivada; Stetofonendoskoop Iga kasutaja peab: · stetofonendoskoobi kuulamisotsiku puhastama iga patsiendi järel alkoholi sisaldava desinfitseeriva vahendiga; · kasutamisjärgselt desinfitseerima kõrvaotsikud. Kraadiklaas - Iga patsiendi järel puhastada desinfitseerivas lahuses niisutatud lapiga ning loputada veega ja kuivatada. Raseerimisaparaadi hooldus - Ihukarvade eemaldamiseks kasutada ühekordseid raseerimisvahendeid. Ziletiterad ja ühekordsed raseerimisvahendid panna kohe pärast
Normaalne vererõhk on 120/75 mm/Hg, pulsirõhk seega 45 mm/Hg. Pulsirõhk peaks olema vähemalt 30 mm/Hg, et kudede verevarustus oleks hea. Kõrge-normaalne vererõhk kuni 140/90 mm/Hg Saab mõõta: Otseselt – veresoonde viiakse manomeetriga ühendatud kanüül. Võimalik ainult eriuuringuga kliinikus Kaudselt – kasutatakse kas Korotkovi meetod o Töövahendid Vererõhu mõõtmise aparaat Stetofonendoskoop (kuulatamistorud) o Mõõtmisaparaadi mansett asetatakse õlavarrele ja palpeeritakse välja pulss küünararteril. o Sellesse kohta, kus pulss tunda on, asetatakse stetofonendoskoobi mikrofoni osa. o Tõstetakse rõhk manomeetris (ballooni abil) oletatavast süstoolsest rõhust kõrgemalt (kuni 140-150ni, kui selgub, et oli vähe, siis tuleb uuesti mõõta) o Siis surutakse arter kinni
Pulsirõhk peaks olema vähemalt 30 mm/Hg, et kudede verevarustus oleks hea. Kõrge-normaalne vererõhk kuni 140/90 mm/Hg Saab mõõta: 1. Otseselt – veresoonde viiakse manomeetriga ühendatud kanüül. Võimalik ainult eriuuringuga kliinikus 2. Kaudselt – kasutatakse kas: 1. Korotkovi meetod 1. Töövahendid 1. Vererõhu mõõtmise aparaat 2. Stetofonendoskoop (kuulatamistorud) 2. Mõõtmisaparaadi mansett asetatakse õlavarrele ja palpeeritakse välja pulss küünararteril. 3. Sellesse kohta, kus pulss tunda on, asetatakse stetofonendoskoobi mikrofoni osa. 4. Tõstetakse rõhk manomeetris (ballooni abil) oletatavast süstoolsest rõhust kõrgemalt (kuni 140-150ni, kui selgub, et oli vähe, siis tuleb