sümmeetriline. On väga oluline teada, et juba väljakujunenud kuulmiskahjustus püsiva kuulmisläve tõusuga on taaspöördumatu - kui see on tekkinud, pole kuulmist enam võimalik taastada. Küll aga on seda võimalik ennetada!! /9/ Mürast tingitud kuulmiskahjustuse puhul esinevad morfoloogilised muutused: Ajutise kuulmisläve tõusu (TTS) korral on muutused tagasihoidlikud ja piirduvad rakkude turse ja stereotsiiliiate funktsioonihäirega, mis võib esineda järgmiste vormidena: pikemad stereotsiiliad kleepuvad üksteise külge, lühemad hävivad kas täielikul või osaliselt stereotsiiliad lähevad sassi stereotsiiliad paigutuvad lehvikuna laiali kõik stereotsiiliad hävivad. Mõne päeva pärast asetuvad stereotsiiliad normaalsetesse paikadesse ja vigastused paranevad. /9/ Püsiva kuulmisläve tõusu (PTS) korral aga välimised karvarakud hävivad, nende koha täidavad armkude ja tugirakud. Arvatakse, et mürakahjustuse süvenemine
sümmeetriline. On väga oluline teada, et juba väljakujunenud kuulmiskahjustus püsiva kuulmisläve tõusuga on taaspöördumatu - kui see on tekkinud, pole kuulmist enam võimalik taastada. Küll aga on seda võimalik ennetada!! /9/ Mürast tingitud kuulmiskahjustuse puhul esinevad morfoloogilised muutused: Ajutise kuulmisläve tõusu (TTS) korral on muutused tagasihoidlikud ja piirduvad rakkude turse ja stereotsiiliiate funktsioonihäirega, mis võib esineda järgmiste vormidena: pikemad stereotsiiliad kleepuvad üksteise külge, lühemad hävivad kas täielikul või osaliselt stereotsiiliad lähevad sassi stereotsiiliad paigutuvad lehvikuna laiali kõik stereotsiiliad hävivad. Mõne päeva pärast asetuvad stereotsiiliad normaalsetesse paikadesse ja vigastused paranevad. /9/ Püsiva kuulmisläve tõusu (PTS) korral aga välimised karvarakud hävivad, nende koha täidavad armkude ja tugirakud. Arvatakse, et mürakahjustuse süvenemine
· Desmosoomid rakumembraanid ei liitu, vaid kinnistuvad (intermediaarsed filamendid) · Adherentsid kleepkontakt, puudub intermediaarne tihe joon. · Hemidesmosoom pool desmosoomis osaleva epiteeliraku poolt, teine pool on basaalmembraan. Aukliidus needilaadne, kahe raku vahel valgukanalid (südamelihas, silelihas), sarnased sünapsidega. Raku valendikupoolne pind · Mikrohatud · Liikumatud ripsmed e. stereotsiiliad · Liikuvad ripsmed e. kinotsiiliad Mikrohatud suurendavad imendumispinda, esinevad sooleepiteeli ja nefroni proksimaalsete tuubulite valendikupoolsel pinnal Stereotsiiliad eriti pikad hatud, liikumatud, neid leidub munandimanuse juha epiteelirakkudel. Tipus puudub valk villiin, nende vahel esinevad sillad, mis mikrohattudel puuduvad. Kinotsiiliad liikuvad ripsmed, esinevad hingamisteede, munajuha- ja emakaepiteelis.
Kaltsiumist sõltuvad molekulid omavad peamist rolli raku adhesioonil ja diferentseerumisel. Integriinid moodustavad sideme raku sisemise tsütoskeleti ja ekstratsellulaarse maatriksi vahel. Katteepiteelide vaba pinna katted Koorik e. Krusta – kaitsefunktsioon(transitoorne epiteel kusepõies) Kutiikul – kaitsefunktsioon(hamba arengus) Mikrohatud – suurendavad raku funktsioneerivad pinda(sool,trahhea) Ripsmed – kinotsiiliad(liikuvad ja harunemata) ja stereotsiiliad(liikmatud ja harunevad) -soodustavad raku spetsiifilist tegevust Basaalmembraan jaotub basaal- ja retikulaarkihiks. Basaalkiht – sisaldab proteoglükaane,kollageen IV,lamiine, fibronektiini ja teisi glükoproteiine Retikulaarkiht- kollageen III, moodustunud retikulaarkiududest. Erinevad rakud epiteelides: ogarakk,
Epiteelkude sisaldab vähesel määral rakkudevahelist ainet, ta on reeglina avaskulaarne kude Ühekihilistes epiteelides kinnituvad kõik rakud basaalmembraanile, mitmekihiliste epiteelide puhul kinnituvad basaalmembraanile ainult alumise basaalkihi rakud Epiteelrakude apikaalne ja basaalne osa võivad olla oma ehituselt väga erinevad räägitakse polaarsest diferentsist Rakkude ülemisel e apikaalsel pinnal võivad paikneda hatud, ripsmed, stereotsiiliad Epiteelrakkude külgmised pinnad on omavahel ühendatud erinevate rakuliidustega Rakkude alumine, basaalne pind, kinnitub basaalmembraanile ja selles piirkonnas võib paikneda suurel hulgal organelle – nt mitokondreid KATTEEPITEEL Ühekihilised katteepiteelid Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Ühekihiline kuupepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel Mitmerealine ripseepiteel Mitmekihilised epiteelid
annaabi.ee 
