Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
kuulutas ennast religioosseks inimeseks. Keiser otsustas karistada karmilt.
D aheldatakse ja saadetakse Siberisse. Esimene pikem peatuskoht on Tobolski vangla. See
on üks linn Siberis, kus asus üleviimisvangla. Siit saadeti vangid erinevatesse kohtadesse. Ta
kohtus siin dekabristide naistega. D taotleb 1854. aastal loa naasta Vm-le. Tema elukohaks
saab Tver. 1859. aastal tuleb ta tagasi Peterburi. 50ndate lõpul avaldab ta kaks teost
,,Onukese unenägu" ja ,,Stepantsikovo küla ja tema asukad". 59. aastast algas D loomingu
hilisem periood. Vene lihtrahvas ei suhtunud aristokraatidesse just positiivselt. D arvas, et
inimene on sündides oma loomuselt hea. D teadvuses kujuneb välja ettekujutus eetilisest
normist. Eetilise ideaali kandja oli alati lihtrahvas (vn k narod).
1863. külastab D esmakordselt Lääne-Euroopat (Sm, Im, Pr). Ta kirjutas olukirjelduste
tsükli ,,Talviseid märkmeid suviseist muljeist". D vastandab Vm Lääne-Euroopale. Külastades
annaabi.ee 
