Kui last on vaja töö ajal aidata või suunata, siis tuleb seda teha väga taktitundeliselt. Maalimise kaudu kujuneb lapsel vaatlusoskus ja maitsetunnetus. Maalimine iseenesest mõjub inimesele harmoniseerivalt. Valmis tööl peaks olema kogu paberipind värviga kaetud. Kui laps ei ole tervet paberit üle maalinud, võib teda suunata öeldes, et need ja need värvid polegi veel kokku saanud, koos mänginud, teineteisele kätt andnud, koos tantsinud vm. Steinerpedagoogikas ollakse seisukohal, et väikese lapse parimad hooldajad ja kasvatajad on ta vanemad ning parim kasvukoht on oma kodu. Nii steinerlastesõimed kui lasteaiad rajavad oma töö kodu mudelile. Kuna väikesed lapsed väsivad eriti kiiresti, siis peetakse õigeks, et laps ei oleks kodust ära üle kuue tunni. Lisaks sellele võiks iga nädal olla üks sõimevaba päev, kui see vanematel võimalik on. Selleks, et laps tunneks ennast võõras
Kui saab näha ja katsuda, on asjadel palju lihtsam meelde jääda. 6 Kokkuvõte Referaati lugedes võib kerkida ülesse küsimus, et kus on selle kahe õpetuse vahel erinevused. Mõlemas arvestatakse laste eripäraga, mõlemal juhul on kasvatus tavamõistes vaba. Vastus küsimusele on lihtne. Nimelt on Montessori pedagoogilistest vaadetest joondunud Rudolf Steiner oma waldorfpedagoogika loomisel. Nii steinerpedagoogikas, kui ka montessori pedagoogikas arvestatakse laste individuaalseusega niipalju kui selleks võimalusi on. Kahjuks pole sellist mõtteviisi aga paljudes õppeasutustes üle võetud ning suuresti suhtutakse lastesse veel, kui tahet mitteomavatesse shvammidesse, kes peaksid vastu vaidlemata imema endasse kõik teadmised, mida õpetajad nende poole saadavad. Kui nüüd jätta kõrvale Itaaliast ja Saksamaalt alguse saanud kasvatusviisid ning tulla Eesti õpetlaste
annaabi.ee 
