krokodille jne. Kujutatud on ka religiooseid sümboleid. http://www.travelmasti.com/domestic/mp/bhimbetka.htm Induse orust arheoloogilistel kaevamistel leitud kujukesed on tehtud nii alabastrist, marmorist kui põletatud savist, leitud on ka fajansist esemete tükke. Kujutatud on nii mehi, naisi kui loomi (Britannica, 1953: 216-217). Üks tuntumaid Induse kultuuri skulptuuri näiteid on valgest steatiidist meesterahva poolkuju. Habemega mehe büsti on dateeritud umbes 2100 eKr aastaga ja see leiti Mohenjo Daro elamurajooni varemetest. (Morris, N., Grant, N jt. 2003: 48). Kuju on 17,5 cm kõrgune ja 11 cm laiune. Mees kannab ümara ornamendiga (laubal) peapaela ning samasuguse kuid väiksema ornamendiga käepaela, mis asub parema käe õlalvarrel. Peapaela kaks otsa langevad seljale, juuksed on korralikult kammitud kuid krunni ei ole.
(lineaarkiri A), ei ole desifreeritud.(1700-1450 eKr) Kamares - koht keset Kreeta saart. Sealt on leitud koopast palju keraamikat. Kamarese stiili vaasid varajased tumedal põhjal isikupärase geomeetrilise mustriga keraamilised anumad. Kõige kuulsam on pesuvee kann, ca 1800 eKr. Palee stiili vaasid - (1700 - 1450 eKr) väljakujunenud motiividega, fantaasiavaesemad "tardunud mustrid". Hagia Triada (püha kolmainsus) palee. Sealt on pärit "viljakoristajate" vaas, 1500 eKr (steatiidist). Kullatud sarvedega härjapea rhyton (jooginõu). Kaksikkirves. Santorin ehk Thera saar ja vulkaan 1621 eKr. Tuulekoobaste tempel - sealt on välja kaevatud nii tempel kui inimese ohverdamise stseen (4 luukere ja müütilise looma peaga pronksist pistoda). Mükeene Mükeene on Egeuse kultuuri hilisem ajajärk 1400 1200 eKr. Lõvide värav(1300 eKr) - üks kuulsamaid ehitisi Mükeenes. See on peavärav, ehitatud liivakivist
tugine.Põrandatel sageli esinev polükroomne looduslikult (veega) lihvitud munakividest mosaiik Kreetalt edasi kasutusel ka hellaadilises Kreekas. Seinamaalingud osaliselt keskminoilisest ajast,enamasti hilisminoilisest.Värvid kirkad ja heledad: helesinine,valge,kollane,tumepunane,harva ka roheline,ka must.Stiliseerimisest ja sümmeetriast enamasti hoidutud,elav ja meeleline laad. Pisiplastikat esindavad huvitavad steatiidist anumad kaunistatud reljeefidega . Kreeta Hagia Triada leiud minoilise perioodi steatiidist anumad Kasutati ka teisi looduslikke kiviliike,sageli värvilisi.Ja tihedat savi.Vormid on mitmekesised kuid siiski lihtsad. Esinesid eelduvad tilad, linnu noka kujulised, piimakannu vorm sangata jm. Keraamika Savitöödest terrakota, fajanss.Vaasimaali areng väga selgelt eristatav: eraldada saab mitut eri etappi.Omane ere värvigamma ja dekoratiivsus.Väljendusvahenditest olid
inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestest ja loomadest kombineeritud olendid. Materjalina kasutati põhiliselt kivi, kuid on ka iidsetest aegadest kasutatud vaske ja pronksi. Kujutisi ei peetud kunstiteosteks vaid pigem hingekosutuse vahendiks. Leitud kujukesed on tehtud nii alabastrist, marmorist kui põletatud savist, leitud on ka fajansist esemete tükke. Kujutatud on nii mehi, naisi kui loomi. Üks tuntumaid Induse kultuuri skulptuuri näiteid on valgest steatiidist meesterahva poolkuju (pildil). Induse orus on leitud hulgaliselt ka terrakotast naisfiguure, keda peetakse enamasti jumalannadeks. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef: põhiliselt kujutavad jutustavat laadi tegelasterohked stseene, mis ei rõhutata erinevusi inimese, looma ega jumala vahel. Maalikunst Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Joonised on tehtud
Kauplemiskohast kujunes linn. Tavaliselt rajati turupaigad mere või merega ühenduses oleva kiirtee äärde. Kõige hinnalisem kaup oli nahk. Viikingite kodu: Viikingid ei olnud suuremad ehitusmeistrid. Paikkonniti majade kuju erines. Ehitati kohalikust ehitusmaterjalist. Maja pidi vastu pidama vähemalt ühe sugupõlve, tänaseks on neist vähe alles jäänud. Maja südameks oli lahtine kolle. Toitu keedeti rauast, savist või steatiidist potis ning söödi puust taldrikult. Mitme majapidamise peale oli üks leivaahi. Söödi kaks korda päevas. Kõik väärtuslik hoiti lukutaga. Rõivaste valmistamise kõrval kooti telgedel ja ka tikiti uhkeid vaipu. Rõivad ja ehted: Jõukad viikingipered käisid kaunilt riides ja kandsid kalleid ehteid. Vaesem rahvas ei riietunud küll nii jõukalt, kuid ikkagi uhkelt. Piirkonniti rõivastuti erinevas stiilis ja aja jooksul muutus ka mood. Soengute eest hoolitseti hoolega
doorlased. Antiikkunst ja Kreeta-Mükeene-Egeuse kunst - mõjutanud kogu järgnevat kunsti ja kultuuri. Uuemal ajal eriti arhitektuur. Euroopa piir – Uuralid Pseudovõlv – kivid horisontaalselt väikese nihkega KUJUTAV KUNST: • Suurplastika teoseid pole üldse leitud. • Väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist; stukist reljeefe ja steatiidist lõigatud riistu. o Keskminoilise lõpul suur muutus: kaob värvirikkus ja stiliseerimine taandub naturalismi ees: taimevormid esinevad loomulikul kujul, eelistatud on iiris ja liilia; palju ka mereelukaid, kalu, tigusid ja korallisarnaseid kujutisi; varsti jälle stiliseerivam laad; loodusmotiivide jaotus muutub sümmeetriliseks ja reeglipäraseks (paleestiili vaasid) Kreeka arhailine periood (8.-7. sajand eKr):
annaabi.ee 
