Eesti kaitsealad (referaat)
(Numenius arguata) ja hallõgija (Lanius excubitor). Omapärase elustiku ja
veeomadustega on kaks lähestikku asuvat järve. Muidu kalavaesest järvest on leitud
mitmeid haruldasi ränivetikaid (Eunotia robusta), koldvetikaid (Dinobryon pediforme) ja
zooplanktonit. Esineb II kaitsekategooria liike nagu järv-lahnarohi (Isoetes lacustris),
vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ning leitud on ka ränivetikaid (Eunotia robusta) ja
ikkesvetikaid (Staurodesmus sp.). Kaitsealal liikudes võib hea õnne korral kohata
suurloomadest põtra (Alces alces), pruunkaru (Ursus arctos), ilvest (Felis lunx), hunti
(Canis lupus), suurematest lindudest merikotkast (Haliaetus albicilla), kalakotkast
(Pandion haliaetus), metsist (Tetrao urogallus), tetre (Tetrao tetrix) jt.
6. Kas kaitsealal asub administratsioon?
Meenikunno maastikukaitsealal ei ole administratsiooni. Valitseja on Põlvamaa KKT.
7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid?
annaabi.ee 
