vastused esitatakse standardiseeritud kujul. Need on üheks kõige laialdasemalt kasutatavaks juhtimisalaste uuringute tehnikaks ja seejuures eeliseks on, et need võimaldavad nähtuste omavahelisi seoseid analüüsida. Juhtimisuuringutes võib uurimisküsimustikke pidada käepäraseks uurimistehnikaks, mille puhul on peamisteks prob- leemideks küsimustike usaldusväärsus ja katseisikute tahe ning oskus küsimustikele adekvaatselt vastatai. Küsimustike vastuste töötlemisel on vaja statistikaalaseid teadmisi. Statistiliste meetodite valik sõltub andmete iseloomust. 3) intervjuud on sihipärased vestlused, milles kogutakse teavet. 4) juhtumite (situatsioonide) analüüsid. Analüüsitakse situatsioonide, juhtumiste kirjeldusi ning saadakse üksikasjalikku informatsiooni grupi või isiku kohta. Juhtumite kirjeldused abistavad nähtuste sisemise loogika ja arengu mõistmisel, eriti vähetuntud probleemide korral, sest jälgitakse detailselt inimeste, gruppide ja protsesside kulgu
mittejuhuslikku valimit. Ühe ja teise eelised ja puudused on eespool olemas. Välja võib tuua järgmised seisukohad, mis mõjutavad uurija valikut: 73 · Juhuslikku valimi kasutatakse, kui: - uurija tahab hinnata valimi viga; - uurijalt nõutakse juhusliku valimi moodustamist; · mittejuhuslikku valimit kasutatakse, kui: - puudub raamkogum ja seda ei saa koostada; - uurijal pole piisavalt statistikaalaseid teadmisi; - otsustavad on aja ja kiiruse faktorid. Edasi valitakse konkreetne väljavõtumeetod uuringu olemusest, eeldatavatest kuludest ja valikust kiirusest lähtudes ning kaaludes erinevate meetodite eeliseid ja puudusi. 4. Viimaseks etapiks valimi moodustamisel on valimi suuruse määramine. Uurija seisab siin valiku ees: ühelt poolt tahetakse võimalikult suurt valimit, et suurendada uuringu täpsust, teisalt ei taheta teha selleks vajalikke suuri
annaabi.ee 
