Ökoloogia kordamisküsimused
kaugematest saartest puuduvad maismaaimetajad, võib olla siiski hülglasi ja käsitiivalisi
(nahkhiiri). Väga paljude saarte elustik on võrrelduna mandritega kummalise ülesehitusega
koosnedes sageli suurest hulgast endeemsetest liikidest (liigid, kes elavad vaid väga väiksel
maalala, näiteks ühel saarel).
Saared tekivad põhimõtteliselt kahel moel: ühenduse katkemisel emamaaga või kerkides
merest. Esimestel on elusorganismid juba olemas, teistel peavad nad sinna jõudma.
Stardipositsioonid on väga erinevad.
Merest kerkivad saared enamasti vulkaanilise tegevuse tõttu, sageli on saare tekkeks mingi
nn. kuum täpp (i.k. hot spot). See on püsiva vulkaanilise aktiivsusega koht vahevöös. Kuum
magma murrab aeg-ajalt läbi maakoore ja tekib saar. Laama liikumisel tekib terve saarte rida.
Nii on moodustunud näiteks Hawaii ja Galapagose saared. Üks selliste saarte omapära on see,
et nad kipuvad vanusega vähenema kuna nende alusel olnud kivimid jahtuvad aeglaselt ja
tõmbuvad kokku
annaabi.ee 
