teise oksüdatsiooniaste väheneb. Redutseerija on aine, mis loovutab laengukandjaid ning ise seejuures oksüdeerub. Oksüdeeruja on aine, mis seob laengukandjaid ning ise seejuures redutseerub. 10. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. See on elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. 11. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad (redutseerijad)? Standardpotensiaal on redutseerimisreaktsiooni potensiaal. Mida positiivsem on standardpotensiaal, seda tugevam oksüdeeruja see aine on. Mida negatiivsem on standardpotensiaal, seda tugevam redutseeruja see aine on. 12. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon on mittetahtlik metallide oksüdeerumine. Selle vastu võideldakse: metalli katmine värvi või anaktiivse metalliga ja katoodkaitsega, kus metall on ühenduses aktiivsema metalliga, mis ise oksüdeerub. 13. Keemilised vooluallikad.
seonduvaga Elektrokeemilisi protsesse kasutatakse: keemilise reaktsiooni kulgemise jälgimisel või ioonide konsentratsiooni jälgimisel Potentsisomeetria- elektrokeemiline analüüsimeetod, mis põhineb elektroodisüsteemi potensiaali mõõtmisel Kasutatakse: kindla iooni konsentratsiooni määaramisel teise aine juuresolekul Kirjelda üht süsteemi(koosneb, elektroodide erinevused): Koosneb: kahest elektroodist, potentsisomeetrist, uuritavast lahusest Elektroodise erinevused: ?? Standardpotensiaal- redutseerumisreaktsiooni potensiaal On seotud oksüdeerijate-redutseerijatega: · Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksüdeerijaga. · Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga Korrosioon- metalli soovimatu oksüdeerumine Võitlemine:
fikseerida elektronide liikumist. (Volta element: anoodil Zn=Zn²-+2e ja katoodil (Cu) tsink hävib. 25. Elektroodi mõiste.: Elektrood on mittemetallilise keskkonnaga kokkupuutes olev juht, mis ühendab keskkonna elektriahela teise osaga. Elektroodi ülesandeks on voolu juhtimine keskkonda või sellest välja, aga ka elektrivälja tekitamises, mistõttu on elektrood tavaliselt: metallist ja sihipärase kujuga. Standardpotensiaal E+ on (galvaani elemendi omadus), milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood ja teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi potensiaal saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potensiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Standard-potensiaali arvutatakse E=EH-EX, kus EH>EX. Metallielektroodi potensiaali uurus oleneb metalli ioonide konsentratsioonist lahuses. Pingerida: K, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Fe, Ni, Sn, Pb, Cu, H, Hg, Ag, Au. 26
oksudeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga. 55. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redokspotentsiaal ehk oksudatsioonipotentsiaal on keemilise elemendi voi uhendi tendents liita elektrone ja seetottu redutseeruda. Nernsti vorrand: E=E0 + RT/nF ln coks/cred Kus E0 standardpotensiaal (V); n reaktsioonist osavotavate elektronide arv; F Faraday arv; R gaasi universaalkonstant (8,314 J/Kmol); T temperatuur (K); Coks ja Cred oksudeeritud ja redutseeritud vormi molaarne kontsentratsioon (mol/L). Redokspotentsiaalide abil on voimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda voimaldab maarata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda.Redoksreaktsioonide osatahtsus organismide elutegevuses ja kogu biosfaaris on vaga suur. 56. Mis on korrosioon
54. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Redokspotentsiaal ehk oksüdatsioonipotentsiaal on keemilise elemendi või ühendi tendents liita elektrone ja seetõttu redutseeruda. Igal elemendil/ühendil on temale omane redokspotentsiaal, kusjuures mida positiivsem ehk suurem on elemendi/ühendi redokspotentsiaal, seda kõrgem on tema võime redutseeruda. Nernsti võrrand: E=E0 + RT/nF ln coks/cred kus E0 – standardpotensiaal (V); n – reaktsioonist osavõtavate elektronide arv; F – Faraday arv; R – gaasi universaalkonstant (8,314 J/K∙mol); T – temperatuur (K); Coks ja Cred – oksüdeeritud ja redutseeritud vormi molaarne kontsentratsioon (mol/L). Redokspotentsiaalide abil on võimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda Eluslooduses: Fotosüntees on paljuastmeline protsess, mille käigus toimub süsihappegaasis
tasakaalustamine, osavõrrandid (poolreaktsioonide võrrandid). Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, sulfiidioonid 53. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad (redutseerijad)? Standardpotensiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi anoodi suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugeval on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. 55. Mis on korrosioon
mööda tippe, siis lahustuvad need esimesena. Suured pinged (40-60V / 400-600 A/m2). Elektrolüüdiks on HClO4 . Oksüdeerimise korral kasutatakse detaili anoodina. 30. Elektrood mittemetallilise kekskkonna kokkupuutes olev juht, mis ühendab kk elektriahela teise osaga. Ülesandeks on el. juhtimine kk või sellest välja, aga ka el. välja tekitamine. Aktiivne elektrood - toimub protsessi käigus keemiline muutus (lahustuv) Interne elektrood ei muutu. Standardpotensiaal Galvaanielemendi emj, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood. Uuritav2a elektroodid pot. saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potensiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Arvutamine: E= Eo H+ - Eox kus Eo H+ > Eox Suurus: oleneb metalli ioonide konstruktsioonile lahuses. Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(-0,14V), Cu(0,34V) Kontaktkorrusioon Korrusioon erinevate metallide kokkupuutekohtades. (Al ja Cu, Cu ja teras)
kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Redokspotentsiaal ehk oksüdatsioonipotentsiaal on keemilise elemendi või ühendi tendents liita elektrone ja seetõttu redutseeruda. Igal elemendil/ühendil on temale omane redokspotentsiaal, kusjuures mida positiivsem ehk suurem on elemendi/ühendi redokspotentsiaal, seda kõrgem on tema afiinsus elektronide suhtes ehk võime redutseeruda. Nernsti võrrand: E=E0 + RT/nF ln coks/cred kus E0 standardpotensiaal (V); n reaktsioonist osavõtavate elektronide arv; F Faraday arv; R gaasi universaalkonstant (8,314 J/K·mol); T temperatuur (K); Coks ja Cred oksüdeeritud ja redutseeritud vormi molaarne kontsentratsioon (mol/L). Redokspotentsiaalide abil on võimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. Redoksreaktsioonide osatähtsus organismide elutegevuses ja kogu biosfaaris on väga suur
elemendi/ühendi redokspotentsiaal, seda kõrgem on tema afiinsus elektronide suhtes ehk võime redutseeruda. Nernsti võrrand 𝑅𝑇 𝑐𝑜𝑘𝑠 𝐸 = 𝐸0 + ∙ 𝑙𝑛 𝑛𝐹 𝑐𝑟𝑒𝑑 kus E0 – standardpotensiaal (V); n – reaktsioonist osavõtavate elektronide arv; F – Faraday arv; R – gaasi universaalkonstant (8,314 J/K·mol); T – temperatuur (K); Coks ja Cred – oksüdeeritud ja redutseeritud vormi molaarne kontsentratsioon (mol/L). Redokspotensiaal kui Redokspotentsiaalide abil on võimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia reaktsiooni suuna muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda
värvus, paksus, tugevus, elektrilised omadused 3) Anodeerimine- Al- esemete katmine alumiiniumoksiidiga, kus kaetav ese on anoodiks 4) Keemiliste ainete tootmine: KMnO4; HClO4; H2O2; Cl2; H2 5) elektroforees- laetud osakeste miratsioon elektroodil 6) Elektrodialüüs- kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist. 26) Elektroodid on anoodid ja katoodid. Katoodiks on elektrood, mille standartne redokspotensiaal E0 on suurem, anoodiks on elektrood, mille E0 on väiksem. Elektroodi standardpotensiaal (E 0) on galvaanielemendi elektromotoorjõud, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teine elektrood on uuritavast metallist või kompositsioonist. Galvaanielemendi emj. E-E Cu 0- E Zn 0=0,34-(- 0,76)=1,1V. Galvaanielemendi emj. On katoodi ja anoodi elektroodpotensiaalide vahe. Anoodiks on alati negatiivsema potensiaaliga elektrood. Standardpotensiaalide järgi on koostatud metallide aktiivsuse rida (pingerida). Järjestage standardpotensiaalide suurenemise järjekorras 1. Al 2. Zn 3
annaabi.ee 
