Sissejuh. AH tekstide lühikokkuvõtted
andmiseks peaksime vaatlema kavatsusi (mida tegija taotleb) ja tegutsemisaluseid (miks ta seda taotleb) ehk teo maksiimi ning
küsima: kas see maksiim võiks kehtida üleüldise seadusena
Transparency International, Korruptsioonivaba Eesti 2012. "Korruptsioonivastase võimekuse uuring: Eesti" Lugeda: lk. 9-
18, 235-239: http://transparency.ee/cm/files/eesti_korruptsioonivastase_voimekuse_uuring_2012_0.pdf
(9-18) Analüüsi metoodika kattub suures osas TI sekretariaadi välja töötatud NIS standardmeetoodikaga, kuid siiski on mõned
erinevused, mis tulenevad Eesti eripärast. Eesti korruptsioonivastase võimekuse süsteemis on nii tugevaid kui nõrku külgi. Kolm
tugevat: õiguskantsler, Riigikontroll ning valimiskomisjonid. Kahe esimese puhul on tegemist sõltumatute asututega kuid vajaka
jääb eelarveläbirääkimised Rahandusministeeriumiga (tõstatab mõjutavuse küsimuse). Valmimiskomisjonid valimisi peetakse