Naftaga seotud ettevõtetes töötab ligi 80 000 inimest, lisaks mõjutab selles valdkonnas toimuv olulisel määral ka teisi tööstusharusid. Norra on suuruselt kolmas nafta- ja gaasieksportija maailmas. 2006. aasta riigieelarves hinnati Norra mandrilaval peituvate naftavarude jäägi väärtuseks 4210 miljardit Norra krooni. Tänaseks on Norra arvatavatest naftareservidest ära kasutatud vähem kui kolmandik. Norra mandrilaval käib kibe tegevus: 2005. aastal toodeti 250 miljonit standardkuupmeetrit õliekvivalenti, millega saab katta rohkem kui 100 miljoni Norra majapidamise aastase tarbimisvajaduse. Peaaegu 40 aastat väldanud nafta ja gaasi tootmisega merel, kus ilmastikuolud on pidevalt maailma raskeimate killast, on Norra omandanud naftavarude tõhusaks ja turvaliseks ammutamiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Selle kogemustepagasi arendamine on olnud Norra naftapoliitika oluline osa. Esialgu toetuti Norras peamiselt välisfirmade teadmistele ja
põhjustavad läänepoolsetel aladel palju sademeid, mistõttu kosed ja jõestikud on veerohked. Hõredalt asustatud või täiesti asustamata mägistes piirkondades leidub hulgaliselt looduslikke järvi ja muid veekogusid, mis võimaldavad tammide ja reservuaaride abil kevadel, suvel ja sügisel eesseisva talve jaoks vett koguda. Teine oluline ressurss kodumaise energiavarustuse jaoks on Norra mandrilaval leiduv nafta. Norra naftavarude suuruseks hinnatakse 13,2 miljardit Sm3 oe (standardkuupmeetrit õliekvivalenti). Suurem osa Norra naftatoodetest eksporditakse. Kuid kodumaal kasutatakse seda sõidukikütuse tootmiseks, majapidamiste kütmiseks, tööstussoojuseks ning petrokeemiatööstuse toorainena. Kivisütt kaevandatakse Svalbardi saarestikus Spitsbergenis, kuid see ei oma maismaa energiaga varustamisel olulist rolli. Lisaks hüdroenergiale kuuluvad Norra taastuvate energiaressursside nimistusse veel laine-, päikese- ja tuuleenergia ning biomass. Koos suudaksid
Naftaga seotud ettevõtetes töötab ligi 80 000 inimest, lisaks mõjutab selles valdkonnas toimuv olulisel määral ka teisi tööstusharusid. Norra on suuruselt kolmas nafta- ja gaasieksportija maailmas. 2006. aasta riigieelarves hinnati Norra mandrilaval peituvate naftavarude jäägi väärtuseks 4210 miljardit Norra krooni. Tänaseks on Norra arvatavatest naftareservidest ära kasutatud vähem kui kolmandik. Norra mandrilaval käib kibe tegevus: 2005. aastal toodeti 250 miljonit standardkuupmeetrit õliekvivalenti, millega saab katta rohkem kui 100 miljoni Norra majapidamise aastase tarbimisvajaduse. Peaaegu 40 aastat väldanud nafta ja gaasi tootmisega merel, kus ilmastikuolud on pidevalt maailma raskeimate killast, on Norra omandanud naftavarude tõhusaks ja turvaliseks ammutamiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Selle kogemustepagasi arendamine on olnud Norra naftapoliitika oluline osa. Esialgu toetuti Norras peamiselt välisfirmade
annaabi.ee 
