"Poeemi Stalinile" mõistmine eeldab teatavat kogudusteadvust, täpselt nagu selleta ei saa mõista kirikulaule. Stalinistlik luule on tugevalt kinni piibellik-kristlikus kirikulaulupraktikas. Stalini-armastuseni viisid Smuuli kaks lapsepõlvejumalat, kodust kaasa antud patriarhaalne luterlik jumal ja jacklondonlik - suure laeva kapten, mis kokku tekitasid isikukultuslikku hoiakuid. Selle teooria tõestamiseks tuleb poeemi lugeda kristlase silmade läbi. Müstiline Stalin Stalinistliku retoorika elutundeline alus on Jumala Silma motiiv - Jumal (Stalin) näeb ja teab kõike. See on muide üldse isikukultusliku luule põhimotiive. Kristlane à nõukogude inimene; Kristus à Stalin; kirik à Partei... Stalin oli nagu iga teine tsaar, aga tema eripäraks oli tema terrorireiimi eriline psühhologiseeritus (kasvõi juba selle kolmanda silma tõttu). Turvatunnet loovana propageeritud Stalini igikohalolek sai nõukogude inimese ajus jälitusmaaniaks.
Monumentaalsus saavutati lihtsuse ja sümmeetria abil. Fassaadil kajastus ehitiste ruumijaotus, tema kujunduses vaheldusid suured krohvitud pinnad portikusemotiivi ja dekoratiivplastikaga, kusjuures fassaadi kujunduse ja ruumijaotuse vahel tekkis mõnikord vastuolu. Hauamonumentidena kasutati palju obeliske. Stalinism Stalini ideede järgijad: imperilistid, kommunistid, rassistid, antisemiidid, ksenofoobid, antidemokraadid Stalinistlik arhitektuur Eestis Stalinistliku arhitektuuri juuri võib otsida juba antiigist. Millalgi 1930. aastatel saadi aru, et töölisi saab paremini tegutsema panna, kui kasutada ka arhitektuuris neile paremini mõistetavat keelt. Nii hakatigi töölistele paleesid ehitama. Seejuures lähtuti klassikalisest antiigile toetuvast arhitektuurist klassitsismist, barokist ja renessansist. Elamuehituses oli aga eeskujuks Viini 1920. aastate sotsiaalehitus, mis oli samuti paleesarnane. Pärast sõda lisandus võidupateetika.
Sai sisse graafikat õppima Noorukina oli Maran omal sõnul naljalembeline ja lõbus, püüdis pidevalt teisi naerma ajada Meeldis väga naljapilte joonistada, sellepärast hoolitses ema alati, et kodus leiduks piisavalt paberit Joonistamishuvi leidis rakendust ka koolis, kus Maran joonistas ja tegi karikatuure kooli seinalehele ja klassi ajalehele Kunstitoodete kombinaadi skulptuuriateljees, mille juhatajaks oli tema ema, valmistas tulevane kunstnik stalinistliku arhidektuuri dekoratiivelemente Natüürmort sidruniga Vaikelu sinise riidega Valged liiliad roosa drapeeriga Marani salasooviks on, et tema pildid aitaksid inimestel elada Enda töödes püüab edasi anda lihtsate esemete maailma kaudu seda rahu, mis tema südames on pärast seda, kui ta leidis lepituse jumalas ja temast sai eksistentsiaalne kristlane Kunstnik võttis lihtsad, edevuseta ja ebaisikulised tarbeesemed ja maalis neid.
Kuigi parteijuhtidele oli lääne ideoloogia vastuvõetamatu prooviti siiski oma tegemistes olla sama õnnestunud, nagu oli tol ajal Euroopa. Üks näide parteivõimu seadustamisest nõukogude ajal olid laulupeod. Vaatamata osalejate eesmärkidele, tähendasid suured laulupeod ju ka nõukogude kultuuripoliitika edu. Vastavalt motole ,,vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik" kasutati eesti rahvuskultuuri, et demonstreerida stalinistliku rahvuspoliitika positiivseid aspekte. Reziim edendas rahvatantsu ja rahvamuusikat, et neid enese tõstmiseks välismaa ees kasutada ja nende abil oma rahvuspoliitika õigsust demonstreerida. (Mertelsmann 2003) Mida aeg edasi seda rohkem hakati suruma inimeste alateadvusesse mõtet, et kultuuri saab nautida ainult läbi hariduse. Seda just selleks, et anda võimalus õppida ka neil, kes seda soovisid. Sest seni oli arvatud, et kultuuri saab nautida ka ilma hariduseta
¤algatati diskussioon maj. arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias ¤osalemine relvakonfliktis väljaspool Euroopat (nt.Korea sõda 1950-1953) 1953-1964 - Nikita Hrustsov, Sula Majandus: ¤põllumajanduse toibumine ¤uudismaade rajamine ¤sunniviisiline maisi kasvatamine ¤plaanimajandus , käsumajandus ¤maj.elu juhtimise reorganiseerimine ¤sõjaliste kulutuste vähendamine
Jaanika Mardla ja Liina Mälgand Eesti taasiseseisvumine 1985-1991 Perestroika 1985- M. Gorbatsovi võimuletulek, NSV Liidu uus poliitiline periood. Majanduslik pankrot, Moskva suutmatus kaasa minna võidurelvastumise järjekordse ringiga. Alternatiivid: majandusreformid ilma poliitiliste muudatusteta, stalinistliku kasarmukommunismi taastamine. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid. Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine.
hoidis ära sõjalised väljaastumised suuriikide vahel. Näiteks „tuumasõõr“ Kuuba ümbruses. Sellele vaatamata võisteldi omavahel väiksemates kriisikolletes, mis haarasid kõrvalisemaid piirkondi. Selleks oli ideaalne Vietnami sõja puhkemine. USA ja NSVL kasutasid kõikvõimalikke olukordi, näiteks kodusõdasid, et näidata teineteisele ning ülejäänud maailmale oma sõjalist jõudu. Sarnaselt kannatasid nõukogude okupatsiooni all rahvad, keda oli hoitud külma sõja lõikes stalinistliku terrori all, nende hulka kuulusid näiteks baltimaad, nende hulgas Eesti. Neile tähendas külma sõja lõppemine senini tähtajatu ja eluaegse vangistuse äkitsist lõppemist. Niisiis lahkus Moskva külmast sõjast viimset hävitavat lahingut andmata. Külma sõja lõpp oli seega Mihhail Gorbatšovi ja ta truude seltsimeeste sihikindla tegevuse tulemus. Lõpetati vastasseis Washingtoniga, kelle kehtestatud majandusalased nõuded andsid riigi rahakotti vaadates valusalt tunda
kõrghoonetes? Risttahukakujulised mahud, klaasist seinad, lamekatused, igasuguste mittefunktsionaalsete kaunistuste vältimine, kandevõime teraskarkassil KÜSIMUSED VASTUSED 5. Seleta lahti L. Mies van der Rohe põhimõte "vähem on rohkem". Veendumus, et võimalikult lihtne vorm on kõige ilusam. Klaasist seinapinnad on peegliks väljaist vaatajaile ja teistele majadele. 7. Kuidas puudutas internatsionaalne stiil Eestit? Pärast stalinistliku arhitektuuti hukkamõistu 1955.aastal hakati käsu korras juurutama NSVLiidus normeeritud ja standardset funktsionalismi varianti. KÜSIMUSED VASTUSED 9. Kelle projekteeritud on Guggenheimi kunstimuuseum New Yorgis? See on Frank Lloyd Wrighti projekteeritud. 9. Mille looduslikuga võiks võrrelda selle ehitise kuju? KÜSIMUSED VASTUSED 10. Mida tead Alvar Aaltost? Ta oli Soome arhitekt, kes sai arhitektuurilise avangardi liikmena tunduks 1929.aastal. Ta
Ministrite Nõukogu esimeheks oli sel perioodil A. Kossõgin, kes võttis ette mitmeid reforme. Üks olulisemaid oli ettevõtetele suurema tegutsemisvabaduse andmine. Reformi küllaltki eduka algusega kaasnes Kossõgini autoriteedi tõus, mis ei olnud vastuvõetav Breznevile, kes hakkas peagi uuendustele avaldama otsest vastupanu. NEOSTALINISMI SÜND.1970. aastate algul hakati enamikke majandusküsimusi kinnitama Poliitbüroos. Seega taastati stalinistliku süsteemi elemendid. Majandus läks rahvamajandusnõukogude käest uuesti keskametkondadele, liidulistele ministeeriumidele ja komiteedele. Eriti tagurlikud tendentsid Nõukogude juhtkonnas olid hakanud ilmnema peale 1968. a. Tsehhoslovakkia sündmusi, kus reformikommunistide tegevus jõuga maha suruti. Breznev oli mõõdukas neostalinist, kes ei rehabiliteerinud täielikult ja avalikult Stalinit ja tema poliitikat kuid kes koondas kogu võimutäiuse enda ja oma sõpradest ja
Demonstreerivad seni varjatud olnud sugulust. Selle kirjatöö ülesanne on seletada ja interpreteerida stalinismi kunstieksperimenti ja selle reflekteerimise kogemust. Stalinlikku kunsti vaadeldakse enne avangardi ja siis postutopismi/sots-arti raamides. Ajaloofakte ei kirjeldata, sest need on ainult evolutsiooni sümptomid. Historiseerimine tähendab püüet teha kindlaks kontseptuaalne skeem stalinistliku kultuuri evolutsiooni mõistmiseks. Omamoodi kultuuriarheoloogia - tuleb arvestada kultuuripiire, püütakse seletada paradigmade vahelduvat mehhanismi. Kunstivoolude juures ei ole oluline mitte kunstitoodang, vaid enesetõlgendus. Tänapäeva kohta käivas osas antakse ettekujutus postutopistlikust kunstipraktikast.
Kui Hrustsov pärast ebaõnnestunud põllumajandusreforme ja Kuuba raketikriisi 1964. aastal maha võeti, tuli Stalinism Preznevi kaudu osaliselt tagasi; 1964 1981 aastas NL oma sõjalise ja tuumariigimaine taastas. 1985- 1991 püüdis Gorbatsov külmale sõjale lõpu teha ja majandust umber korraldada, mis peale neostalinistid eesotas Janajeviga üritasid teda kukutada. Ka Jeltsin postsovetliku valitsuse vastase hulgas olid neid, kes stalinistliku mineviku ja NL taga igatsesid. Nüüd on võimalik asjadele vaadata hoopis teise nurga alt. Stalin jõudis oma võimutippu sõjaajal hoolimata oma süsteemist. Kui ta pärast sõda oma süsteemi taastada üritas, hakkasid asjad minema allamäge, mis viis tema reziini murenemiseni. Stalin ei ohustanud pärast surma Hrustsovi mitte oma tugevuse, vaid nõrkusega. Nõrkus seisnes selle, et Stalin isiklikult moonutas kommunistliku süsteemi, mis püsis kuidagi vaid tema kiuste.
Eesti näitel murdis omandi võõrandamine talupoegade kiindumuse maasse ning hävitas ka eestlastele omase kodutruuduse. Sellise hinnaga hoidis Stalin NSVL- i majanduspoliitika oma raudse kontrolli all, kasutades küüditatute tööjõudu riigi sõjalise võimsuse saavutamiseks, sundides neid töötama loomalikes tingimustes. Revisjoni üle majanduses kaasnes võim kogu riigi rahva üle, mis saavutati tänu hirmule, mida katkematult stalinistliku tegevusega toideti. Eelmainitud inimvastased kuriteod tingisid üha uusi tegevusi, mis omakorda mõjutasid tolleaegset eluolu ning tõid kaasa uusi tagajärgi, lisaks eespool juba nimetatutele. Roimade salgamiseks kasutas NSVL intensiivset tsensuuri. Kogu kirjastustegevus oli täielikult riigi kontrolli all, iga trükitud leheke oli rangelt arvele võetud. Kirjastuste töötajatelt nõuti rikkumata poliitilist minevikku. Arvel oli iga trükimasin ning kirjastused
kultuuripoliitilist vahet teevad. Walter Rand on kirjutanud, et meie väljaspool kodumaad oleme väliseestlased. Teatud hinnangu alusel on mõned meist pagulsed, teised aga sünnilt nt. Kanadalased, kel väliseestlastest vanemad. Üks näide on ka see, kus väliseestlasteks peetakse neid, kes vabatahtlikult valisid elukoha välismaal, pagulased aga kolkapatrioodid. (Akadeemia 2008 : 2267) Väliseestluse tugevnemine on tingitud esiteks sellest, et stalinistliku terrori lõppedes hakkas eesti kultuuri erksam osa paiknema geograafilises Eestis ning läänes kasvanud põlvkonnad ei tundnud end seal enam poliitiliste pagulastena (Akadeemia 2008 : 2267) . Väliseesti ideoloogias seati esiplaanile geograafilisest asupaigast sõltumatu kultuuriline ühtekuuluvus. Öeldi, et iseseisev riik on kena, kuid selle selle saavutamatuse korral ei ole põhjust nõuda, et unustaksime oma rahva ja kultuuri
selle üks keskmeid on 1804–1809 Krause projekti järgi ehitatud Tartu Ülikooli peahoone (hoone tiivad on arhitekt Karl Rathausi hilisem lisandus). Ülikooli kompleksi kuulusid ka Toomemäele rajatud tähetorn, Vana Anatoomikum, toomkiriku varemeist kujundatud, erandlikult neogooti stiilis, raamatukogu, kliinikud ja Toomemäe sillad. Ehkki kaks maailmasõda on Tartu kesklinna tublisti harvendanud, kujundab toonane klassitsism kõrvuti stalinistliku neoklassitsismiga tänaseni Tartu kesklinna arhitektuurilist palet. Sellest pärineb ka Tartu hüüdnimi Emajõe Ateena. Tartu Ülikooli peahoone värviskeem taastati arhitekt Krause märkmete põhjal alles 21. sajandil. Tartu raekoda 2005. aasta hansapäevade aegu. Inglisild Lossi tänava kohal. Lehekülg 23 - 29 Lehekülg 24 - 29 9. Seleta mõisted ja too nende kohta näiteid 1
[15]Stalinismi ajal lahendati projekte kollektiivselt, mis oli väga soositud. P. Tarvas kavandas koos arhitektide Harald Armani ja August Volbergiga Eesti NSV paviljoni Moskvasse Üleliidulisele Rahvusmajandussaavutuste Näitusele (19491954). Sisearhitektuuri eest vastutasid M. Plees, B. Tomberg ja M. Oselein-Laul. Baltimaade paviljonid asetsesid lähestikku. Eestisse naasnuna alustas P. Tarvas koos August Volbergiga kino Sõpruse projekti, kus abiks oli ka sisearhitekt M. Laul. Puhta stalinistliku arhitektuuri märgiks on Mere puiesteel, 1954. aastal endise kino Grand Marina varemetele ehitatud, Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja, mille autoriks oli A. Kuznetsov. Eesti kõige eriilmelisem venekeelne võõrlinn on 20 000 elanikuga Sillamäe, kuhu 1990. aastani pääses vaid erilubadega. Elamu ehitamine kui eraomandi soosiv ilming oli põhimõtteliselt vastuolus Nõukogude ideoloogiaga. Individuaalelamu jõudis Eestisse alles Nõukogude korraga. Üldilmelt
30. Mõiste: internatsionaalne stiil ja tunnused? Tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuur. Iseloomulikeks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge krohviga kaetud pindu, lamekatuseid ja igasugu mittefunktsionaalse kaunistuse vältimist. 31. Millised kaks Euroopa arhitekti uuendasid oluliselt Ameerika arhitektuuri? Walter Gropius, Ludwig Mies van der Rohe 32. Kuidas internatsionaalne stiil on mõjutanud Eesti arhitektuuri? Pärast stalinistliku arhitektuuri hukkamõistmist hakati käsu korras juurutama eriti normeeritud ja standardset funktsionalismi varianti. Lääne-Euroopa kunst pärast II maailmasõda. 33. Mis on spatsialism? Milliseid lahendusi lisati kujutavale kunstile? Itaalia kunstniku L. Fontana loodud laad, mis ühendab maalikunsti ja skulptuuri ning loob sünteesi ,, kõigist füüsilistest elementidest " - värvist, ruumist, helidest, liikumisest ja ajast. Maaliti suhteliselt väikseid abstraktseid
23.aug 1989- Balti kett 24.dets 1989- NSVL-i Ülemnõukogu kuulutab Molotov-Ribbentropi salaprotokollid õigustühiseks 24.veb 1990- Eesti Kongressi valimised 8.mai 1990- Eesti NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus 12.jun 1991- EV Ülemnõukogu võtab vastu omandireformi aluste seaduse 19-21.aug 1991- Riigipöörde katse Moskvas 20.aug 1991- taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus Kirjelda stalinistliku NSVL-i (1945-53) majandust, massirepressioonid ja poliitiline elu Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja siinset tööjõudu arvestav tööstus. Senise majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal ning jätkus sõja-aastatel. Hakati rakendama stalinlikku majanduspoliitikat, mille tunnusjoonteks oli
kaunistatud samuti väga rikkalikult, karniiside, stiliseeritud rahvusornamentide ja laerosettidega. Hoone on väga tugev ka konstruktiivse poole pealt. Erinevalt teistest Tartu emajõeäärsetest hoonetest, mis on puit parvedele ehitatud, toetub Tartu Pangamaja 1.2 meetri paksustele raudbetoonist taladele, mis on taganud ka selle, et hoone pole kunagi vajunud. 2001. aastast tegutseb hoones haridus- ja teadusministeerium. Stalinism Laevastiku ohvitseride maja 1945 – 1955 oli stalinistliku arhitektuuri kümnend. Lõpetati hulk enne 1940. aastat alustatud projekte, kuid nüüd juba nõukoguliku sümboolikaga dekooriga kaetud ja tihti esialgsest erinevas funktsioonis. Kui 1940. aastate lõpu stalinistlik arhitektuur oli olemuselt vaoshoitud ja välimuselt tagasihoidlik, siis 1950. aastate alguse kasvav poliitline surve moskvast ja tahe suunata elu liiduvabariikides, väljendus suurejoonelisemates ehitusplaanides.
amalgaam. Üritatud tabada ibseni realitlike draamade sümboolikat ja psühholoogilist pinget. Proosa. Valitseb ebamäärane tekstitüüp, mida nimetatakse jutustuseks. Nõukoguliku zanrina hakati juurutama olukirjeldust, mis loovib ebakindlalt faktoloogia ja seda siluva ideoloogia vahel ega osutu elujõuliseks. Hans Leberecht "Valgus Koordis". Kuidas Koordi külas jõutakse kolhoosi asutamiseni. Uue ja vana võitluse igivana skeem on täidetud stalinistliku poliitilise sisuga. Koordi talupojad vääravad Kurjuse jõu "bandiitide" ja kulakute näol ning alistavad salapärase ja vaenuliku soo. Muutusi külas kirjeldatakse kui imet, mille saadab korda nõukogude võim. Tegeliku eluga pole midagi ühist. Juhan Smuul. "Kirjad sõgedate külast", kokkupuutepunkte vene külaproosaga. Segazanriline teos pakub uut eeskätt mõne skeemipäratu tegelasega, kes õõnestavad ankeediprintsiipi. Rikas lokaalkoloriit, särav huumor, pajatuslikkus
piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu kirjandusega. Pealesunnitud asendil ning ülemaailmse pahempoolsuse mõjutusel astusid mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid muutusi kultuuri ja kirjanduselus. Raamatuid ilmus paberipuudusel vähe. Päevalehed andsid
4. oktoobril 1952 avatud Kohtla-Järve kaevurite kultuurimaja Kohtla-Järve on noor linn (linna staatuse sai 15. VI 1946) ja seetõttu on siin suhteliselt vähe arhitektuuri- ja ehitusmälestisi. Arhitektuuriliselt huvitavaimad hooned asuvad Järve linnaosas: 1920.–30. aastail põlevkivitööstuse töölistele (Hädaküla) ja teenistujatele ehitatud paekivist elamud (Siidisuka) ning ühiskondlikud hooned – 1938 ehitatud õigeusu kirik, 1939 valminud funktsionalistlikus stiilis algkool ja stalinistliku arhitektuuri hulka kuuluv kultuurimaja (valmis 1953). Teise maailmasõja eelne ja järgne linnaplaneerimisstiil erinesid teineteisest oluliselt. Enne ja vahetult pärast sõda järgiti aedlinna põhimõtteid: rühmadena rajatud kuni 2-korruseliste elamute vahelisel alal oli igale korterile ette nähtud aia- või köögiviljamaa. 1950.–60. aastail elamute korruselisus kasvas. Sel ajal rajatud Sotsialistliku
Suessi kriis demonstreeris hästi uute supervõimude väljakujunemist, nendeks said Euroopa riikide asemel USA ja NL. Samuti näitas kriis NATO võimetust kiiresti ja üksmeelselt reageerida. 2 UNGARI 1956. a sügisel algasid Ungaris kommunistliku reziimi vastased rahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik Imre Nagy, kes oli sama ametit pidanud ka 1953-1955, siis aga stalinistliku parteijuhtkonna poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas, et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist ning pöördus ÜRO poole palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NLi väed ja vallutasid Budapesti. Relvakokkupõrked kestsid kaks kuud, hukkus kümneid tuhandeid inimesi, Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti ning ametisse pandi Moskvale kuulekas valitsus. USA kritiseeris küll NLi tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. KUUBA KRIIS 1962.a
3000 - 5000 vahel. Vabariigi ajal oli ülikooli sisse kirjutatud kokku 17 600 üliõpilast, ülikooli oli lõpetanud 5600. Siin pole andmeid, kui palju oli ametnikke ja muid ülikooli teenistuses olevaid isikuid. Võime julgesti oletada, et koos õppejõududega oli neid vähemalt 1000 isikut. Niisiis oli ülikoolil juba majanduslikult väga tähtis osa linna elus. Kõnelemata selle vaimsest ja kultuurilisest mõjust. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu kirjandusega. 1950. aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Nii näiteks avaldas varem muuhulgas "Poeemi Stalinist" kirjutanud Juhan Smuul talle populaarsuse toonud reisikirja "Jäine raamat", vestekogu "Muhu monoloogid", näidendi "Polkovniku lesk" jpm teoseid,
Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise põhjused Seniste liitlaste suhted teravnesid. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Seal rakendati stalinistliku vägivallapoliitikat. Rumeenias toimus esimene küüditamine 1945. Sellele järgnesid teised Ida-Euroopa riigid. See omakorda tõi kaasa totalitaarse reziimi rajamise neis riikides ning lisaks juurutati nõukogulikku majandussüsteemi. Neid enda mõjule allutatud riike hakkas Moskva nimetama rahvademokraatiamaadeks. 1947 märts tegi Kongress ettepaneku osutada abi Türgi ja Kreekale. Seda nim. Trumani doktriiniks. Kavas oli anda
aastal ilmunud teost: korraks meteoorina läbi Kommunistliku võimumasina sekkumine eesti kirjanduse lennanud Venemaa eestlase kogu kultuuriellu saavutas haripunkti 1950. Hans Leberechti kolhoseerimist kujutav jutustus aastate alguses. Eesti kirjanikest ja literaatidest “Valgus Koordis” ja noore muhulase Juhan langesid stalinistliku tagakiusamise ohvriks Smuuli “Poeem Stalinile”. Smuuli teravmeelsus isegi truud ning teenekad, nagu ENSV Kirjanike ja rikas kirjanikuanne avaldusid aja möödudes Liidu juhatuse esimene esimees Johannes nii luules kui ka proosas ja dramaturgias. Nii Semper või Varese valitsuse kunagine pälvisid tema hilisemad, valdavalt humoorikad välisminister Nigol Andresen
sellest sai 90ndate suurim kirjanduslik skandaal, Hando Runnel ja Aivo Lõhmuste läksid politseisse. Niimoodi sattus kirjanduse ka omaaegne politseiuurija Hillar Timusk, kes pidi selgitama, kas tegu on luulega või mitte. Teksti kaitseks ilmus samuti artikleid, mis selle esteetilisust põhjendasid. Näiteks K. Pruul 1996/7 Vikerkaares, kes leiab, et see parodeerib entsüklopeedialikke zanre. Eesti Nõukogude Kirjanike Liit eksisteeris tegelikult kuni 1958. aastani, stalinistliku perioodi vältel. Seega hakkab taolises pealkirjas tööle stalisnistliku perioodi kirjanduslik diskursus: kuidas autoritesse suhtuti, mida hinnati jne. Sellega moodustab ta stalinistliku perioodi paroodia-kriitika. Tolles perioodis solvati ja sõimati kirjanike poliitilisest ideoloogiast lähtudes. Solvangutel polnud nende kirjandusliku loominguga midagi pistmist. Täpselt sama võtet kasutab ka Kivisildnik oma nimekirja puhul. http://www.teataja.ee/et/kivisildnik.php 18
b) autorid kui ideoloogilisse "peavoolu" mittekuuluvad kirjanikud, vähemuste ideoloogia esindajad (mitte-euroopa, seksuaalvähemused, mitte-kesklassi esindajad jne) c) lugemist mõjutab see, mida teame autorist d) suur huvi eluloolise ja omaeluloolise kirjanduse vastu 1960ndate revolutsioon: ülestõus autoritaarsuse, autor=jumal vastu. Autor kasutab üldisi arusaamu, kontseptsioone, ideoloogiaid (nt stalinistliku kirjanduse peategelane peab olema kommunist). Lugeja ei pea kartma teksti valesti tõlgendada. Vana kontseptsioon autor=jumal, võib teha tegelasega, mida vähegi soovib. Tegelikult sõltub tegelase elukäik kõigist kõrvalmõjudest, autor ei tea kõike ette. 5. Tekst kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Kirjandusliku teksti suhe reaalsusega on vastuoluline. Kirjandust on nähtud tegelikkuse
Lisaks Saksa okupatsioon, mis kestab 1944nda aastani. Pöörded on nii kiired, et kirjandus ei jõua korralikult kaasa pöörata mingis mõttes on kõige lihtsam seda olukorda kirjeldada just Ristikivi Tallinna triloogia näitel, sest iga köide ilmub erineva võimu all. Nõukogude Liidus hakkab kohustuslikku repertuaari kontrollima eeltsensuur. Eelstsensuur toimib ka Saksa võimu ajal. · 1944-1955 Stalinistliku võimu aeg. Nõukogude Liidu võimu seisukohalt on Stalinistliku võimu aeg pikem. · 1956-1972 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei kongress. Kritiseeritakse Staalini isikukultust ja saab sulaaja alguseks. · 1973-1975 stagnatsioon · 1986-1991 Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti iseseisvumine. Kirjandus ja kultuur on poliitilise kontrolli all ja see mõjutab ka vastavat liigendust. 1940-1941 · 1939 Nõukogude sõjaväbaaside rajamine
Kõige julgemini hakkasid uuendusi ja kultuuri normaliseerimist taotlema kirjanikud ja luuletajad. Esimese tähelepanuväärse aktsiooni võtsid ette Jaan Kross, Ellen Niit ja Ain Kaalep. Uuendajate rühma sobis nii oma vaimsuse kui laadi poolest Artur Alliksaar, kuid tema looming ei jõudnud avalikkuse ette. Kunst Jaak Kangilaski arvates algas uus ajajärk kunstis 1955, mil mõisteti hukka stalinistlik arhitektuur ja propaganda asemele tuli tagasi ilutaotlus. Uuendused arhitektuuris: Stalinistliku arhitektuuri aeg lõppes Stalini surmaga. Kogu senine arhitektuur tunnistati valeks ja minevikku vaatleva esteetilise arhitektuuri asemele pidi saama uus, industriaalne. Kirik NLKP KK XX kongressi järel suurenes märksa ateismi osa ideoloogilise töö hulgas. 1957. uued olustikutraditsioonid. Alteistlik mõte elavnes ka üld- ja kõrgharidussüsteemis. 12
- August Jakobsoni näidend „Elu tsitadellis“ Proosas valitses ebamäärane tekstitüüp – jutustus. Nõukoguliku žanrina hakati juurutama olukirjeldust, vaid pendeldab ebakindlalt faktide ja fakte siluva ideoloogia vahel, mistõttu pole elujõuline. - Proosat iseloomustab Hans Leberechti „Valgus Koordis“ – kuidas Koordi külas jõutakse kolhoosi asutamiseni. Seal on toodud uue ja vana võistluse skeem, mida on täidetud stalinistliku poliitilise sisuga. Koordi talupojad vääravad kurjuse jõu bandiitide ja kulakutega ning alistavad salapärase ja vaenuliku soo. Küla muutusi kirjeldatakse kui imena, mille saada korda nõukogude võim. Tegeliku eluga pole selles teoses midagi ühist. - Juhan Smuuli „Kirjad sõgedaste külast“ saab alguse kokkupuutest vene külaproosaga. Segažanriline teos pakub uut eeskätt mõne skeemipäratu tegelasega, kes õõnestavad ankeediprintsiipi
vaheldusid suured krohvitud pinnad portikusemotiivi ja dekoratiivplastikaga, kusjuures fassaadi kujunduse ja ruumijaotuse vahel tekkis mõnikord vastuolu. Välisviimistluses oli peamiseks materjaliks terassiitkrohv. Endine Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja Mere puiesteel 5 asuv Vene Kultuurikeskuse hoone (endine Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja) on silmapaistev neoklassitsistliku arhitektuuri näide, mis on valminud Vene stalinismi perioodi ajal Eestis. Puhta stalinistliku arhitekruuri pompöösseimaks monumendiks peetakse 1954 aastal valminud Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja, selle projekteeris Baltmorvoenprojekti Tallinna filiaalis 1951. Aastal A. Kuznetzov. Hoone asub all-linnas 12. kavrtali idapiiril. Mere puiestee 5 asuva praeguse hoone kohale ehitati esinduskino ,,Grand-Marina" hoone, mis hiljem kandis nime ,,Ars". Kinoga ühes kompleksis asus restioran-kabaree ,,Must Kass". Kinohone naabruses asus XlX sajandi teisel
Suuresti just tänu Korea sõjale sai Jaapan tagasi oma iseseisvuse, võis teha lõpu okupatsioonireziimile ja panna tänu ohtratele sõjalistele tellimustele kindla aluse aastakümneid jätkunud majandusbuumile, mida on nimetatud Jaapani majandusimeks Ungari ülestõus 1956 · Stalini surm 1953 tõi muutusi ka Ida-Euroopasse · Ungaris puhkesid majandusraskuste ja rahva pahameele tõttu vägivaldsed rahutused. NSV Liit asendas Ungari stalinistliku diktaatori Rakosi valitsusjuhi kohal reformimeelse kommunisti Imre Nagyga · Nagy valitsus tegi kohe reformidega algust: koonduslaagrid suleti, vangid vabastati ja talunikel lubati kolhoosidest välja astuda, kõige põhjapanevam oli ettepanek jagada võimu teiste parteidega · Jaanuaris 1995 aga kõrvaldati Nagy partei juhtkonnast, visati ka parteist välja ning Rakosi tühistas reformid · NLKP XX kongressil 1956 mõistis Hrustsov Stalini isikukultuse hukka
1968, II 1972). Tsükli puänteerib kuues, tsensuuritõkete taha jäänud romaan ,,Tulnuk" (kirjutatud 1971 / 1972, ilmunud 1987). Tsükli sees toimub liikumine psühholoogilisest realismist üpris vormiteadliku modernismi suunas. 2 Satiirilise koega esikromaani ,,Monument" minajutustaja, arhitekt Sven Voore rajab küünilise kohanejana oma karjääri stalinistliku dogmaatiku ära käsutamisele intriigides, misläbi tal õnnestub kõrvale tõrjuda konkurent, tahumatu geenius Ain Saarma. Tähenduslik on Saarma intuitiivse ürgrahvuslikkuse vastumängimine Moskvas õppinud Voore iroonilisele üleolekule eesti vaimust ja pärimusest. Retseptsioonis tekitas arusaamatusi negatiivse tegelase arutluste esitamine minavormis, mis kehtivate konventsioonide kohaselt pidanuks olema reserveeritud empaatilist vastuvõttu eeldavale tegelasele.
96 Seega õpetas Kreek muusikat kokku kuues koolis, sealjuures kõigis Läänemaal keskharidust andvates avalikes õppeasutustes ning, nagu selgub eelnevast, töötas mõnelgi aastal paralleelselt kahes või isegi kolmes kohas. 1940.aastal kutsuti Cyrillus Kreeki Tallinna Konservatooriumi õppejõuks, kuid järgmisel aastal pidi ta tööst loobuma. 1944. aastal asus ta aga uuesti konservatooriumi tööle ning 1947. aastal anti talle professori tiitel. 1948. ja 1949. aastal, mil stalinistliku ideoloogia surve ja süüdistused tabasid personaalselt paljusid komponiste ja muusikategelasi, jäi Cyrillus Kreek otseste teravate rünnakute alt välja. Tõenäoliselt oli selle peapõhjuseks helilooja eemalolek pealinnast: Haapsalu elanikuna sõitis Kreek vaid kaheks päevaks nädalas konservatooriumi tunde andma ning Heliloojate Liidu koosolekutel, nõupidamistel ja pleenumidel osales üliharva. Otsustav murrang Cyrillus Kreegi personaalküsimuses leidis aset 1950. aasta kevadel.
Sõja lõpust oli möödas vaid kaheksa aastat, ja suurem osa neist, kes olid näinud Vene vägede sissemarssi, lootis ikka veel ära näha ka nende lahkumist. Miski ei olnud veel lõplikult kindel, kaasa arvatud sõjajärgse Euroopa piirid. Oodati "valget laeva" s.t. lääneriikide otsustavat sekkumist ja Balti riikide iseseisvuse taastamist. 1956. aasta veebruaris toimus Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei 20. kongress ja see tõi paremaid sõnumeid. Nikita Hrustsov mõistis stalinistliku isikukultuse hukka, ja ehkki see 13 hukkamõist oli ühe keskmise eestlase jaoks sõnastatud liiga tagasihoidlikult, jäi tõsiasjaks, et parteid ei saa ega tule enam pidada ilmeksimatuks. (Pajur et al. 2005: 288-292) 1950. aastatel muutus nõukogude propaganda oluliselt rafineeritumaks ja niiöelda hingepugevamaks
Isikuvabaduse suurenemine.- J. Stalini repressiivne poliitika taandub, gulagi laagrite süsteem kaob, puuduvad massilised arreteerimised. Avatus.- Taastatakse mitmed sidemed (ENSV suhtlemine väliseestlastega, nad võisid külastada ENSV) Eneseteostus. Diskussioonid.- 50ndate keskel tekivad diskussioonid, on võimalik avalikult ajakirjanduses erinevaid seisukohti avada, mida varasemal perioodil ei tohtinud teha. "Milline peab olema Tallinna kesklinn arhitektuuriliselt?" Kas jätkata stalinistliku arhitektuuri?" Nooremad ja vanemad inimesed said arutada ning jagada oma seisukohti, peale mida ei represseeritud kedagi. Hakati välja andma kirjanduse õpikut, kus arutatakse erinevaid teemasid. Nn. komsomoliopositsioon: Pole poliitiline vastasopositsioon kommunistliku reziimile. Sooviti vähendada bürokraatiat, muuta komsomoli organisatsioon inimlikumaks. Selle tegevuse käigus arutati mitmete oluliste küsimuste kohta. Hakati
Samas kogus on tervikuna ka tekst Eesti Nõukogude Kirjanike Liit... See on kirjutatud küll 90ndate alguses, kuid pandi Internetti 96 ja selle tagajärjel tekkis 90ndate suurimaid kirjanuslikke skandaale. Esitati avaldus politseisse ja Kivisildniku kodust viidi ära tema arvuti ja omajagu pabereid. Vikerkaar 1996/7 Kajar Pruuli artikkel. Selle teksti raamiks on leksikon ja põhimõtteliselt Kivisildnik parodeerib sellega teatmeteoses oleva artikli zanri. See on ennekõike stalinistliku kirjanudsest rääkimise paroodia. Tegelikult seostatakse see ühe momendiga eesti kirjanduse ajaloost 50ndatel sõimatakse kirjanikke avalikult. Kogu Kivisildniku loomingu kõrgpunkte on raamat ,,Nagu härjale punane kärbseseen". 1996 See koondab endas kõiki neid varasemaid tekste. See on mõnes mõttes ka Kivisildniku esimese loominguperioodi kokkuvõte. See toob väga efektselt esile tema luuletehnoloogia omapära
et pärast 1971. aastat ei tule enam arvestatavaid debüütraamatuid proosas ega luules. 3) 1972-1990 4) 1991 jj rangelt võttes paguluskirjandusest rääkida ei saa See ei tähenda seda, et 57 kõik muutus, aga sümboolsed tähendused on siia kodeeritud. 56-57 on murdepunkt ka kodumaises kirjanduses. Üks võimalus Nõukogude Eesti kirjanduse periodiseerimiseks: 1) 1940-1941 (1944) süsteemi ümberlülitumise aeg 2) 1944-1955 üsna selgelt eristuv periood: stalinistliku kirjanduse ajajärk Nõuk Eestis, sotsialistlik realism 3) 1956-1972 alates 1956. aastast on näha stalinliku korra kriitikat, süsteem hakkab kritiseerima iseennast 4) 1973-1985 stagna 5) 1986-1991 üleminekuperiood millelegi uuele 1940 Glavlit kirjandusasjade peavalitsus toimib eeltsensuuri asutusel, on selge institutsioon, mis tegeleb eeltsensuuriga. Raamatute hävitamine 40ndatel, tipnes 49. aasta paiku. 1940 Sirp ja Vasar 1940 Kirjandusmuuseum 1942-43 Ammukaar
Pavlovi õpetus seega sisuliselt eeldas, et tingitud refleksid (kõne) võivad üle minna tingimatuteks, nt avalduda aju ja intelligentsuse arengus, so elu jooksul omandatu võib edasi päranduda. Seda seisukohta tervitas Trofim Lõssenko (1898-1976). 44 Niiviisi pole imestada, et Pavlovist sai üks nõukogude teaduse pühakuid, kelle õpetuse vulgariseeritud kuju võttis stalinistliku kultuse vormi 1940. aastate lõpust alates. Pärast Lõssenko ettekannet V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia istungil, milles ründas teravalt kõike läänemaist eeskätt pärilikkusteaduses, hakati kogu NSV Liidus kampaania korras lõssenkistlikke meetodeid ja teooriat juurutama. Kerkis esile ka uusi teooriaid. NSV Liidus tegeleti pärast II MS ohtralt nö uneteooriaga, mõjustatud Pavlovi õpetusest.
tõstab ta kõrgemale kõigist teistest eluvormidest oleks nn teine signaalsüsteem (suuline ja kirjalik kõne). Pavlovi õpetus seega sisuliselt eeldas, et tingitud refleksid (kõne) võivad üle minna tingimatuteks, nt avalduda aju ja intelligentsuse arengus, so elu jooksul omandatu võib edasi päranduda. Seda seisukohta tervitas Trofim Lõssenko (1898-1976). Niiviisi pole imestada, et Pavlovist sai üks nõukogude teaduse pühakuid, kelle õpetuse vulgariseeritud kuju võttis stalinistliku kultuse vormi 1940. aastate lõpust alates. Pärast Lõssenko ettekannet V.I. Lenini nimelise Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia istungil, milles ründas teravalt kõike läänemaist eeskätt pärilikkusteaduses, hakati kogu NSV Liidus kampaania korras lõssenkistlikke meetodeid ja teooriat juurutama. Kerkis esile ka uusi teooriaid. Suhteliselt hiljuti ja kõrges vanuses kerkis nõukogude pseudoteaduste taevasse Olga Lepesinskaja
kaunistatud tollele ajale omaste stiliseeritud uusklassitsistlike detailidega. Seevastu laudisega viimistletud hoonetüübid on barakitaoliselt lihtsad, ajastuomastest stiilielementidest esinevad sageli vaid välisuste portaalitaolised raamistused. Seda elamutüüpi ehitasid sageli kiiresti paisuva töötajaskonnaga asutused oma personalile. Üks kõige erilisemaid sõjajärgsete puitelamute kogumeid Eestis on Sõtke tänaval Sillamäel, kus need moodustavad hämmastavalt tervikliku stalinistliku ansambli. Korterid nõukogudeaegsetes puitelamutes on erineva suurusega, 13-toalised. Esineb ka keskse koridoriga ühiselamutüüpi elamuid. Joonis 1.28 RaKO maja Pelgulinnas (vasakul). Need 1950. aastate algul valminud elamud Tallinnas Koplis (paremal ülal) esindavad üleliidulist sõjaväebaraki tüüpprojekti, mida on ehitatud üleajateenijate perekondadele ka näiteks Pihkvas ja mujal Venemaal
annaabi.ee 
