miljonit. · valitses ideoloogiline surutis ametlik ideoloogia oli kommunismiõpetus. Rõhutati maailma jagunemist kaheks vastandpooleks: 1) sotsialistlikud riigid head, eesrindlikud, helge tulevikuga jne. 2) kapitalistlik maailm vaenulik, võõras, roiskuv, manduv jne. Kaasnes teaduse politiseerimine (lõssenkim, kaotati "ebateadus" geneetika jne.). Ametlik kultuur kirjandus, kunst, muusika ülistas nõukogude võimu, kommunistlikku korda, Stalini isikut. Stalinismiaja kunst (eriti arhitektuur!) oli suurejooneline, toretsev, pompöösne. · vohas Stalini isiku kultus Selle tipp oli 1949 Stalini 70. sünnipäev. Peale Stalini surma 1953 (5. märts) algas NSV Liidu ladvikus võimuvõitlus. "Stalini kohale" pretendeerisid: 1) siseminister Lavrenti Beria 2) Georgi Malenkov (sai peale Stalinit Ministrite Nõukogu esimeheks, 1953-55) 3) Nikita Hrustsov (sai NLKP juhiks)
Karotamme jt. eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu alahindamises, samuti vales, võõras poliitikas jne. EK(b)P uueks juhiks sai Johannes Käbin (oli sel kohal kuni 1978). Johannes Käbin oli sündinud Eestis, kuid rännanud 1910 perega Venemaale. Naasis Eestisse 1941. Käbin oli kuulekam kui Karotamm, kuid mitte lausa stalinist ega venestaja. Tema järglane Karl Vaino oli kindlalt Moskva-meelsem. Käbin oskas laveerida, ta elas üle stalinismiaja, sula- ja stagnaaja. EK(b)P VIII pleenumile järgnes "suurpuhastus" Eesti NSV võimuorganites võimule said Venemaa-eestlased, Moskvale ustavad kommunistid. Süvenes hirmuõhkkond. Kaasnes "puhastus" ka loomeliitudes nimekad kunstnikud, kirjanikud, heliloojad jne. heideti oma liitudest välja, mõnitati neid ja esitati absurdseid süüdistusi. NB! Aeg EK(b)P VIII pleenumist kuni Stalini surmani, 1950-1953, oli stalinismi süngeim ajajärk Eestis.
Karotamme jt. eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu alahindamises, samuti vales, võõras poliitikas jne. EK(b)P uueks juhiks sai Johannes Käbin (oli sel kohal kuni 1978). Johannes Käbin oli sündinud Eestis, kuid rännanud 1910 perega Venemaale. Naasis Eestisse 1941. Käbin oli kuulekam kui Karotamm, kuid mitte lausa stalinist ega venestaja. Tema järglane Karl Vaino oli kindlalt Moskva-meelsem. Käbin oskas laveerida, ta elas üle stalinismiaja, sula- ja stagnaaja. EK(b)P VIII pleenumile järgnes "suurpuhastus" Eesti NSV võimuorganites võimule said Venemaa-eestlased, Moskvale ustavad kommunistid. Süvenes hirmuõhkkond. Kaasnes "puhastus" ka loomeliitudes nimekad kunstnikud, kirjanikud, heliloojad jne. heideti oma liitudest välja, mõnitati neid ja esitati absurdseid süüdistusi. NB! Aeg EK(b)P VIII pleenumist kuni Stalini surmani, 1950-1953, oli stalinismi süngeim ajajärk Eestis.
Aadu Hint nagu Jakobson, alustas enne sõda proosa kirjutamisega. Nüüd kirjutas ka mõned näidendid. Näiteks: ,,Tagaranna meeste kalakunaar" (1947) Tagaranna kaluriküla ja omavahelised suhted, poolohtlikud teemad: autoritaarne juhtimisstiil, probleemid ja nende lahendamine. ,,Kuhu lähed, seltsimees direktor?" (1949) jätkab sama liini, osalt ka samad tegelased. Need kaks näidendit on omavahel seotud. Stalinismiaja proosa: Richard Roht ja Erni Krusten vanemad autorid. Kõige edukamad olid: Hans Leberecht ja Juhan Smuul. Hans Leberecht kirjutas oma tekstid vene keeles, kuid need tõlgiti eesti keelde ja pandi eesti kirjanduse hulka. ,,Valgus koordis" (1948(49)) - Sotsialismi esindusteoseid sellest perioodist. Juhan Smuul alustas luuletajana. Kui vaadata proosatekste 1950ndate algusest, siis oluline on tekstisari ,,Kirjad Sõgedate külast" (1955). Ilmusid ajakirjanduses Stalini elu ajal.
Mis on Sanga ja Merilaasi lahendus sulaaegses olukorras? Lahendus on teistsugune kui Alveril, aga mõlemal juhul võib rääkida teatavast opositsioonist. Alveri puhul on vaikne see tee. M&S hakkavad kirjutama ilmselgelt allegoorilist ja sotsiaalkriitilist luulet, tihtipeale balansseerides lubatuse ja keelatuse piiril. Merilaasi enda loomingu seisukohalt tähendab see seda, et ta muutub arbujalikumaks kui varem. Mart Raua puhul on Nõuk kaasaminek kraadivõrra kangem. Ta kujuneb stalinismiaja esindusautoriks ja v-o kuidagi loominguliselt rehabiliteerub oma hilisemates tekstides. Aga asetumine poliitilisele taustale on olemas. Uku Masing (1909-1985) 21-aastaselt on tal magistrikraad, pärast seda läheb ta stipendiaadina Saksamaale. Perspektiiv on teaduskarjäär teoloogia alal. Saksamaal olek väga pikaks ei kujune, pol pöörete tõttu tuleb Masing Sks varsti tagasi. 1933-1940 oli ta TÜ õppejõud ja aastal 1937. a sai võrdleva usundiloo professoriks
annaabi.ee 
