mis nõuavad kaasaegse kunsti finantseerimise vähendamist juba mainitud põhjustel, lisades neile veel elukauguse. Vast on see näide kriitika ja arvamuste paljususe talumatusest. Sest kunstilt rahade ära võtmine ärastab sellelt ka vabaduse ning sunnib alluma sarnaselt reklaamiga vankumatule turuloogikale ja reeglitele. Lõpuks võrdsustab selline kohtlemine kaasaegse kunsti reklaamiga ja kaotades kunsti vabaduse tagab ühiskonna stagneerumise. Ühiskond on aga pigem elusolend kui monoliitne institutsioon ning vajab selliselt pidevalt uuenemist vastasel juhul tabab seda mandumine ja allakäik. Hoidkem siis kaasaegset kunsti selle vabaduses ja vabadustes, mis see pakub!
staatusega. Nõukogude võimule on nime andnud täidesaatev võim, aga keskseks võimuks oli partei võim. Enamik valitsuse põhimõttelisi otsuseid oli paika pandud büroo tasandil. Selle nõukogude võim struktuuri eripäraseks see, et paljuski parteiline võim dubleeris täitevvõimu. Erinevad minsiteeriumid olid ära jagatud erinevate keskkomitee osakondade vahel. Kui täitevvõim teostas põllumaj osakonnas midagi, siis see pidi olema kooskõlas EKP põllumajosakonna suunistega jne. Stagneerumise peamiseks põhjuseks peetaksegi partei täitevvõimu dubleerimist. Lisaks kuulusid erinevatel aegadel täitevvõimu struktuuri madalama tasemega komiteed, nt Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). Mõned tegutsesid iseseisvalt, mõned olid mõne ministeeriumi haldusalas. Eesti NSV valitsusjuhid: 1944-1951 Arnold Veimer 1951-1961 Aleksei Müürisepp 1961-1984 Valter Klauson 1984-88 Bruno Saul 1988-90 Indrek Toome 20.03.12 Seadusandlik võim
annaabi.ee 
