võrdseks sõjaga. Sõjategevuse iseloom: Toimus Venemaa äärealadel, KeskVenemaa tööstuspiirkond kogu aeg punaste käes. Valged ei suutnud oma tegevust kooskõlastada, nende poliitika oli suurele osale rahvast vastuvõetamatu. 20ndaks aastaks oli Venemaal olukord stabiliseerunud. Lääneriikide sekkumise põhjused: 1. I MS ajal oli Venemaale saadetud palju sõjavarustust ja taheti ära hoida selle sattumist punaste kätte. 2. Oldi huvitatud poliitilise süsteemi stabiliseerumisest 3. Mure MSa käigu pärast 4. Taheti kätte saada oma kapitalimahutusi Venemaa käest 1919 Entente poliitika muutus. Viisid oma väed ära. 1920 kodusõda lõppes 1919 loodi Komintern Kommunistlik Internatsionaal, sinna kuulusid teiste maade komparteid, juhtorganiks oli kominterni kesktäitevkomitee, eesotsas Zinovjev. Peale Esimest maailmasõda oli tööstus langenud sajandivahetuse tasemele, linnad tühjenesid (linnas polnud toitu). 19141920 oli riik kaotanud u. 20 miljonit inimelu
maksukorralduse neutraalsuse turujôudude suhtes. Esialgsel hinnangul ei ületanud üldine maksukoormus 1993.a. 34% sisemaisest kogutoodangust. Selline tase säilib tôenäoliselt ka 1994. aastal. Kulutuste poolel süvenesid vabale hinnakujundusele ülemineku ja riigi vähese sekkumise ideoloogiast tulenevad ja juba varasematel aastatel alguse saanud tendentsid: subsiidiumidele, dotatsioonidele ning investeeringutele tehtavate kulutuste suhteline vähenemine. Investeeringud Stabiliseerumisest tingituna on kasvanud välisinvesteeringute maht ning vähenenud intress Eesti rahaturul. Majanduspotentsiaali suurendamiseks on mõlemad tendentsid äärmiselt soodsad. Reaalinvesteeringute maht on 1993. aastal (võrreldes 1992.a.) kasvanud. Arvestamata hinnamõjusid on kasv võrreldes 1992. aastaga olnud enam kui kahekordne. Investeeringute peamised allikad olid ettevõtete omavahendid, millele järgnesid riigi- ja kohalike eelarvete vahendid ning pangalaenud
pingete ja voolude korral. Joonisel 2.6 on näidatud ajavahemikud, mis iseloomustavad transistoride siirdetalitlusi. Transistori avanemiskestus tF koosneb kolmest etapist: avanemisviivitusest t0, voolu kasvamise kestusest t1 ja voolu stabiliseerumiskestusest t2. Voolu kasvamise kestus on väga lühike. Kolmest etapist koosneb samuti ka transistori sulgumiskestus tR : sulgumisviivitusest t3, kollektori voolu kahanemiskestusest t4 ja selle stabiliseerumisest t5. Transistori sulgumine toimub aeglasemalt kui avanemine. Tähtsateks parameetriteks on päripinge maksimaalne hüpe UF Max transistori avanemisel ja vastuvoolu maksimaalne hüpe IR max transistori sulgumisel. Harilikult põhjustavad suuri päripingete hüppeid, mis võivad ulatuda kümnetesse ja sadadesse voltidesse, aktiiv-ja induktiivtakistused. Kõrgepingelistel dioodidel (mõned kilovoldid) on voolu
annaabi.ee 
