1. Mida rohkem kaalu ümber jaotub, seda väiksem on summaarne sidestustegur 2. Kui kaalu ümberjaotumine on näiteks suurem esiteljel on auto teoreetiliselt alajuhitavusele kalduv kui kaalu ümberjaotumine on suurem tagateljel siis ülejuhitavusele kalduv. Mis mõjutab kaalu ümberjaotumise kiirust? 1. Sõiduki inertsimoment vastava telje suhtes mille ümber kaalu ümberjaotumine toimub 2. Amortisaatorid 3. Vedrud ja stabilisaatorivardad mõjutavad kere liikumise amplituuti ja kiirust Kaalu ümberjaotumisest tingitud kurvi sisemiselt rattalt ära võetud kaal on võrdne kurvi välimisele rattale juurdepandud kaaluga Summaarne kaalu ümberjaotumine : Wt = Flat* Hcg/tr tot Vedrustatud massi kaalu ümberjaotumise saab jagada omakorda kaheks: 1. Geomeetriline kaalu ümberjaotumine Jõud lähevad läbi vedrustuse hoobade 2. Elastne kaalu ümberjaotumine
otsima, ja kui sellega hakkama ei saanud, siis jagati nõu. Kui viga oli tuvastatud, siis algas vanade varuosade küljest monteerimine, peale seda sai puhastatud kõik pinnad, kuhu uus varuosa külge läheb ja hakkas uute osade tagasi külge monteerimine. Kui masin oli valmis, siis toimus ka tehtud tööde kontroll, vahepealset ülevaatust esines harvem. Enamasti olid tööd seotud auto veermikuga nagu näiteks: amordid, vedrud, stabilisaatorivardad, stabilisaatoripuksid, õõtshoovad, õõtshoovapuksid, poolteljeotsad, rooliotsad, śarniirid, pidurikettad, piduriklotsid, pidurisupportid ja pidurite õhutamine. Töökojas leidus ka suuremamahulisemaid töid, näiteks: siduri ja roolilati vahetus. Tööpäev lõppes alati töökoja ja tööriistade puhastusega. Peale seda panin tööriistad sinna kohta tagasi, kust ma olin need ennem võtnud. See on väga tähtis kuna siis on tööriistad