Kuulmeluukeste liikuvust reguleerivad trummikilepingutaja- ning jaluselihas. Tummikile pindala on ligikaudu 3,2 mm2. Trummikile ja ovaalakna pindalade suhe on seega 1:22. Kuulmeluukeste kangide süsteem ja võnkuvate membraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuvõetud võnkumist umbes 22 korda (võnkeamplituud väheneb, võnkumiste energia suureneb). Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele sruktuuridele. Sisekõrva moodustab luuline kanal, millel on kaks ja pool keerdu, seda nim teoks. Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks, mis sisaldavad perilümfi, vestibulaar e Reissneri membraan eraldab esikuastrikust teojuha, millesse jääval basilaarmembraani osal asub Corti elund, kus paiknevad sensorirakud. Ovaalakna membraani võnkumised antakse eskikuastrikku täitva perlümfi kaudu edasi teojuha endolümfile
organisatsioonis. Ametnikud, kellel polnud nii suurt kokkupuudet ELi seaduste rakendamisega, arvasid, et järelvalve pole nii oluline. Tulemuste üldistatavus Kvatitatiivsed (regressessioni analüüs) ja kvalitatiivsed (küsitlused) andmed näitavad, et ELi õiguse rakendamise tihedusel ja ministeeriumite järelvalve tugevusel on põhjuslik seos. See leid loob huvitava vastukaalu eelnevatele arvamustele, et Euroopa integratsioonil pole suurt mõju liikmesriikide valitsuse sruktuuridele. Kui palju saab aga antud tulemus üldistada ning laiendata teistele riikidele? Üks argument antud leidude vastu on see, et uuritavad riigid on ainult kesk-ida Euroopas, kes liitusid ELiga 2004 aastal. Antud uuring tehti 4 kuni 5 aastat pärast nende riikide liitumist. See võib tähedada, et antud suhtumine tekkis juba enne ELiga liitumist. Samas tehtud küsitluste juures sõnasid ametnikud, et riikide tsentraliseeritud järelvalve ja ka ministeeriumite
annaabi.ee 
