1.3 Staatus Ühing on poliitiliselt sõltumatu, avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik heategevuslik vabatahtlik organisatsioon. Ühing juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest, muudest õigusaktidest ning oma põhikirjast. 1.4 Eesmärk 1. Kiiruisuklubi eesmärgiks on hakata regulaarselt korraldama treeninguid noortele ja täiskasvanutele. 2. Kohtunike ja treenerite kaadri väljaõppe ja enesetäiendamise tagamine ning sportlaskonna järelkasvu koolitamine. 3. Propageerida sportlikku eluviisi Eestis. 4. Spordimeisterlikkuse tõstmine ja edu saavutamine nii Eestis kui maailmas. 5. Koondada kiiruisutamisest huvitatud noori ja täiskasvanuid. 6. Korraldada kohalikke ja rahvusvahelisi võistlusi. 7. Tutvustada kiiruisutamist lastele, korraldades spordipäevi, infopäevi lasteaedadele ja koolidele, kus tutvustatakse kiiruisutamise ajalugu ja tänapäeva. 8
kehvasti: 14 000 pealtvaataja ees võitsid rootslased esimese poolaja 4:0. Teise poolaja esimese veerandtunniga suutis küll Eesti meeskond kaks väravat tasa teha, aga lõpptulemuseks kujunes Rootsi 6:2 võit. Alagrupi kolmanda meeskonna Leeduga Eesti ei kohtunudki, sest Rootsi kindlustas endale 2:0 võiduga Leedu üle koha finaalturniiril. Toimuvad I Eesti mängud juuni 1934 1934. aasta juunis toimusid I Eesti mängud, mis polnud mitte ainult üleriigiline võimlemispidu, vaid ka sportlaskonna oskuste ja võimete ülevaatus. Mängudel osales üle 3500 sportlase. Üritust, mida veel mõni aastat tagasi oli nimetatud utoopiaks ja hulluseks, ülistati 1934. aastal ülivõrretega. Nii kujuneski mängudest omamoodi rahvuslik olümpia. Võisteldi kergejõustikus, ujumises, rattaspordis, pesapallis ja jalgpallis. Kolmel esimesel alal peeti ka järjestust, mis reastas maakonnad. Tallinnale ja Tartule järgnesid Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa
annaabi.ee 
