Calvin Johnson Who is he ? Megatron September 29 1985 American Footballer Detroit Lions College Georgia Institute of Technology Chan Gailey Georgia Tech Yellow Jackets ACC Player of the Year, 2006 Detroit Lions Signed a contract in 2007 $64 Million First debut was a success 2012 8year extension worth $132 million 3rd best player of 2012 Suffers an injury References http://www.nfl.com/player/calvinjohnson/2495647/profile http://top100.nfl.com/tracker http://espn.go.com/nfl/story/_/id/7685419/calvinjohnsonsigns7yearextensiondetroi http://www.ramblinwreck.com/sports/mfootbl/mtt/johnson_calvin00.html Thanks For listening NOPE
Eesti läbiaegade parim sportlane Ma arvan, et Eesti läbiaegade parim sportlane on Jüri Jaanson, sest 1) Ta on ikka veel tippsportlane. See on täiesti uskumatu, et 42-aastasena on ikka veel võimalik olümpialt võita medaleid. Praegu on ta juba 43- aastane aga ikka veel jätkab tippspordis. Nagu need kõik vanemad tippsportlased ütlevad, et pärast olümpiamedalit, et nüüd võtan aasta korraga ning vaatame äkki isegi näete mind 4 aasta pärast. Seda ütles ka Jaanson. See oleks veel uskumatum, kui ta ka järgmistel olümpiamängudel osaleks, sest siis oleks ta juba 46-aastane. 2) Ta on osalenud 6-detel ...
M Kaspar Kolk 10B 21 1986 - , , 1998 , 2001 2002, 2003 - 2005 - 2007, 2009, 2011, 2013 - 2008, 2012 - «» (. Lightning Bolt) «» (. Lightning Bolt) «» (. Lightning Bolt) https://www.youtube.com/watch? v=3nbjhpcZ9_g !
2008 (29 1981, ) -- , , ( 2008 .). «» (-) . , . 7 . . «», -- . «» 16 . 1999 «». 19 «». 2 2000 «» (3:0). «» 282 , 67 . , . . 2 20- 17 2002 -- « LG» , 2002 . , (13.02.2003. -- , 2:4) . 2003 -- 5 , 1 . , (28.04.2004. -- , 3:2), . -2004 «» . 2005 2006 , 2007 . 37 , 13 . - , 2006 , , , 2008 . -2008 3 -2008 27- «10». - . , , . 2:0, , . . , , . . , , -- , , , . - 2008. 4 · 2000 -- · 2001 -- · 2003 -- · 2003 -- - · 2007 -- · 2008 -- · 2008 -- 2007/2008 ·...
saavutas kaks kuld medalit Torinos (2006a.) toimunud taliolümpiamängudel ja hõbeda koha Vancouveris (2010a.) toimunud taliolümpiamängudel. Andrus Veerpalu võitis Salt Lake Citys (2002a.) asunud mängudelt ühe kulla ja ühe hõbeda, teise kulla sai ta Torinos (2006a.) toimunud mängudel. Jaak Mae sai pronksi 2002. aastal Salt Lake Citys toimunud taliolümpiamängudelt. Need viimased kolm inimest on kõik tulnud esi kolme sekka murdmaasuusatamises. Mitte keegi teine eesti sportlasest kahjuks pole viimase kahekümne aasta jooksul taliolümpiamängudel esi kolme sekka tulnud. Kõik sportlased kes on olümpiamängudele esindanud Eestit ja esindavad tulevikus on toonud meie riigile kuulsust ja tähelepanekut maailma maastaabis. Meie aukohaks on olla nende sportlaste pingutuste eest tänulikud.
Kadrioru staadioni betoontribuun. 1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis plaan hakata mänge korraldama 4-5 aasta tagant. 2.Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis.Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna "Sport".1936. aastal võitis Berliini olümpiamängudel kulla raskekaalu vabamaadluses ja kreeka-rooma maadluses 3.Paul Keres Paul Keres (1916-1975), maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1937) Paul Keres sündis 7. jaanuaril 1916. a. Narvas
koha. 2004. aasta Ateena olümpiamängudel võitis ta meeste ühepaadil hõbemedali. 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel võitis ta meeste paarisaeruliste kahepaadil koos Tõnu Endreksoniga hõbemedali. Maailma karikas Maailma karikas 1990. aastal võitis ta ühepaadil maailma karika. 1995. aastal võitis ta ühepaadil maailma karikasarjas kõik etapid. 2007. aastal võitis ta koos Tõnu Endreksoniga paarisaerulisel kahepaadil maailma karika. Ta on üks kahest eesti sportlasest, kes on võitnud aasta kokkuvõttes spordiala maailmakarivõistlused. Teine eestlane on Imre Tiidemann. Tunnustused Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk (2005) Aasta kodanik(2004) Aasta meessportlane 1990, 1995 ja 2004. Ühegi teise eesti aasta sportlase tiitleid pole lahutanud 14 aastat. Jüri Jaanson kandis Eesti lippu Atlanta olümpiamängudel. üks 6 spordi aastapreemiast 2005 á 150 000 krooni 25. septembril 2008 andis Eesti Post välja tervikasja Jüri Jaansoni
1988.aastal 8.koht ühepaadil Soulis 1992.aastal 5.koht ühepaadil Barcelonas 1996.aastal 18.koht ühepaadil Atlantas 2000.aastal 6.koht ühepaadil Sydneys 2004.aastal hõbemedal ühepaadil Ateenas 2008.aastal hõbemedal kahepaadil Pekingis Maailma karikas 1990.aastal võitis ühepaadil maailma karika 1995.aastal võitis ühepaadil maailma karikasarjas kõik etapid 2007.aastal võitis koos Tõnu Endreksoniga kahepaadil maailma karika. Jüri Jaanson on üks kahest Eesti sportlasest,kes on võitnud aasta kokkuvõttes spordiala maailmameistrivõistlused.(Teine eestlane on Imre Tiidemann). 4.ISIKLIKKU Jüri Jaanson on 192 cm pikk ja kaalub 95 kg.Ta on abielus Tatjana Jaansoniga,kes oli ka tema treeneriks.Peres kasvavad tütred Anita ja Greta.Anita käib isa jälgedes-tegeleb samuti sõudmisega. 5.ISELOOMUST Oma kolleegide sõnul on Jüril tohutu sihikindlus ja tahtejõud.Ta on vaimselt väga tugev,ääretult
· Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis · Võitis kulla EM'il 1926 Riias, 1927 Budapestis · Võitis hõbeda EM'il 1930 Stockholmis, 1931 Prahas Osvald Käpp · Oli Eesti maadleja · Spordiala vabamaadlus (kergekaal) · Võitis kulla 1928 · Võitis hõbeda 1926 · Võitis pronksi 1927 · Võitis kulla 1929 Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1930 ja 1931 vabamaadlusega Kristjan Palusalu · Oli Eesti maadleja, on üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus (raskekaal) ja vabamaadlus (raskekaal) · Võitis kulla 1936 Berliinis Kreeka-Rooma maadluse raskekaaluga ja vabamaadluse raskekaaluga · Võitis kulla EM'il 1937 Pariisis Kreeka-Rooma maadlusega Johannes Kotkas · Oli Eesti maadleja · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus raskekaal · Võitis kulla 1952 Helsinkis · Võitis MM'il hõbeda 1953 Napolis
toimub ka ühepäevalisi võistlusi. Sõidetakse 15 kilomeetrit. Suusahüpetes saadud punktid arvestatakse ajaks nii, et iga 10 punktile vastab 1 minut ja järelikult igale punktile 6 sekundit. Ajad ümardatakse täissekunditeks allapoole: kui tekib sekundi murdosa, siis murdosa ei arvestata. Meeskondlik kahevõistlus kulgeb samamoodi nagu individuaalne, kuid iga võistleja suusatab 5 kilomeetrit. Võistkond koosneb üldiselt 4 sportlasest, kuid peetakse ka 3 osavõtjaga võistlusi. Väike erinevus on ka punktide ümberarvestamisel ajaks. Suusatamise maailmameistrivõistlusi korraldab Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS - Fédération Internationale de Ski), mis on peamine suusaspordi alasid hõlmav organisatsioon maailmas. See loodi 2. veebruaril 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix's. FIS-i peakorter asub aga Bernis. FIS juhib rahvusvahelises ulatuses kõiki suusaspordialasid peale laskesuusatamise. Eesti on
ning David Beckham jpm. Olümpiatule tõi staadionile Steve Redgrave ja selle süütasid seitse noort britti atleeti. Olümpiamängude avajaks oli loomulikult Suurbritannia kuninganna Elizabeth II. Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson, kohtunike nimel Mik Basi ja treenerite nimel Eric Farrell. Eesti delegatsioon pidi esialgu olema 76-liikmeline, kellest 34 pidid olema sportlased ning 42 treenerid ja muud tähtsad isikud. Paraku osales esialgest 34st sportlasest Londoni XXX olümpamängudel vaid 32. Vigastuste tõttu jäid olümpiast eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Kuna tegemist oli metsikult suure üritusega siis ei puudunud Londoni olümpiamängudelt ka skandaale. Näiteks oli Jordaania sunnitud oma paraolümpiakoondisest eemaldama kolm meessportlast, keda süüdistati seksuaalses kokkupuutes lastega ning ka seksuaalses ahistamises.
Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12- kordne Eesti meister. Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna ,,Sport''. Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praeguseks on alles jäänud vaid talukoht),Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde.
Seda enam mind paneb imestama suure Heino Lipu tulemused nii heitealades kui ma kümnevõistluses. Seda sama mainiti kah raamatus. Küsimusele, milline peaks olema õige spordimees, sain ma väga hea ja kindla vastuse. Aus, töökas ja enesekindel, nagu seda oli Heino Lipp. Ta ei rääkinud palju aga tegi suuri tegusid. Raamatus on tema poole väga hea lause:" Vähem juttu, rohkem tegusid" (Heino Lipp, Tiit Lääne 2007) Heino Lipust, kui suurest sportlasest, kroonimata kuningast, on internetis päris palju materjali. Ta on ikkagi eelmise sajandi üks silmapaistvamaid kergejõustikasi, mitte medalite poolest, vaid oma silmapaistvate rekordite ja tulemuste poolest. Internetis on väga häid lugusid temast. Üks hea näide on virumaa leheküljelt, kus räägitakse tema tegudest enne I maailmasõda ja selle ajal. (www.virumaa.ee/2002/06/ve-heino-lipp-kumnevoistleja-labi-aegade/)
...............................................8 13.TOITUMISSOOVITUSED VASTUPIDAVUSTREENINGU PUHUL.........................................9 14.KUIDAS ISESEISVALT TREENIDA............................................................................................9 15.KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................10 Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe? Tervisesportlast eristab sportlasest asjaolu, et viimane on endale seadnud kõrged sihid. Tervisesportlane püüab olla terve ning tunda end hästi, kasvav lihasmass ning alanev kaal on vaid plussid selle tegevuse puhul. Teine erinevus on ka see, et sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener. Oht sel puhul ületreeninguks on aga minimaalne, kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisespordi reeglid
...............................................8 13.TOITUMISSOOVITUSED VASTUPIDAVUSTREENINGU PUHUL.........................................9 14.KUIDAS ISESEISVALT TREENIDA............................................................................................9 15.KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................10 Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe? Tervisesportlast eristab sportlasest asjaolu, et viimane on endale seadnud kõrged sihid. Tervisesportlane püüab olla terve ning tunda end hästi, kasvav lihasmass ning alanev kaal on vaid plussid selle tegevuse puhul. Teine erinevus on ka see, et sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener. Oht sel puhul ületreeninguks on aga minimaalne, kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisespordi reeglid
ühepäevalisi võistlusi. Sõidetakse 15 kilomeetrit. Suusahüpetes saadud punktid arvestatakse ajaks nii, et iga 10 punktile vastab 1 minut ja järelikult igale punktile 6 sekundit. Ajad ümardatakse täissekunditeks allapoole: kui tekib sekundi murdosa, siis murdosa ei arvestata. 5.2. Meeskondlik kahevõistlus Meeskondlik kahevõistlus kulgeb samamoodi nagu individuaalne, kuid iga võistleja suusatab 5 kilomeetrit. Võistkond koosneb üldiselt 4 sportlasest, kuid peetakse ka 3 osavõtjaga võistlusi. Väike erinevus on ka punktide ümberarvestamisel ajaks. 5.3. Ühisstardiga kahevõistlus Ühisstardiga kahevõistlusel alustavad kõik osalejad murdmaasuusatamist samaaegselt. Hiljem, peale finišit, sooritatakse suusahüpped pööratud järjestuses, kus viimasena hüppab esimesena suusatamise lõpetanud sportlane. 12 6. Vigursuusatamine
toimub ka ühepäevalisi võistlusi. Sõidetakse 15 kilomeetrit. Suusahüpetes saadud punktid arvestatakse ajaks nii, et iga 10 punktile vastab 1 minut ja järelikult igale punktile 6 sekundit. Ajad ümardatakse täissekunditeks allapoole: kui tekib sekundi murdosa, siis murdosa ei arvestata. Meeskondlik kahevõistlus kulgeb samamoodi nagu individuaalne, kuid iga võistleja suusatab 5 kilomeetrit. Võistkond koosneb üldiselt 4 sportlasest, kuid peetakse ka 3 osavõtjaga võistlusi. Väike erinevus on ka punktide ümberarvestamisel ajaks. Bobisõit Bobisõit on mäespordiala, kus aerodünaamilisel tüüri ja piduriga kelgul (bobil) laskutakse mäest mööda erilist külgseintega jäärada ehk jäärenni. Bobisõidus võistlevad ainult mehed. Rada ehitatakse kivist, mullast ja puidust või valatakse betoonist, kaetakse lumega ja jäätatakse. Tänapäeval valmistatakse tehisjääradu.
Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat SUUSATAMINE Autor: Kristel Danneberg Juhendaja: Margit Randver Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................3 1 SUUSATAMINE..............................................................................4 1.1 Klassikaline sõidustiil.................................................................4 1.2 Uisu- ehk vabastiil.....................................................................4 1.3 Tõu...
toimub ka ühepäevalisi võistlusi. Sõidetakse 15 kilomeetrit. Suusahüpetes saadud punktid arvestatakse ajaks nii, et iga 10 punktile vastab 1 minut ja järelikult igale punktile 6 sekundit. Ajad ümardatakse täissekunditeks allapoole: kui tekib sekundi murdosa, siis murdosa ei arvestata. Individuaalne sprindikahevõistlus Meeskondlik kahevõistlus Meeskondlik kahevõistlus kulgeb samamoodi nagu individuaalne, kuid iga võistleja suusatab 5 kilomeetrit. Võistkond koosneb üldiselt 4 sportlasest, kuid peetakse ka 3 osavõtjaga võistlusi. Väike erinevus on ka punktide ümberarvestamisel ajaks. Ühisstardiga kahevõistlus Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. Ametlikult peeti esimesed võistlused 1966. aastal New Hampshire'i osariigis Attitashis. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari
vastupidavustreeningu puhul ja kuidas iseseisvalt treenida . Kuidas langetada kaalu millised ja kui suure koormusega on venitus ja jõuharjutused . 3 Tervisesportlase treening Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe? Tervisesportlast eristab sportlasest asjaolu, et viimane on endale seadnud kõrged sihid. Tervisesportlane püüab olla terve ning tunda end hästi, kasvav lihasmass ning alanev kaal on vaid plussid selle tegevuse puhul. Teine erinevus on ka see, et sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener. Oht sel puhul ületreeninguks on aga minimaalne, kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisespordi reeglid
istlustel.Maadleja Kristjan Palusalu v?itis Berliini ol?mpiam?ngudel kaks kuldmedalit.Eesti kuulus maletaja Paul keres j?udis maailma tippmaletajate hulka. Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. m?rts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, ol?mpiav?itja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Ta on koos Ivar Johanssoniga ?ks kahest sportlasest, kes on tulnud ol?mpiav?itjaks m?lemas maadlusviisis. Sportlaskarj??ri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); ol?mpiav? itude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna "Sport". Ol?mpiam?ngud Kuld 1936 Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Vabamaadluse raskekaal Euroopa meistriv?istlused Kuld 1937 Kreeka-rooma maadluse raskekaal Sissejuhatus
"Kutseliste moekunstnike poolt loodud eskiisid on täiesti reaalsed ja praktiliselt teostatavad. Kuid üks eesti moekunstnike ekslikke seisukohti on see, et nad moodide loomisel mitte alati ei lähtu nõukogude inimese kujust. Siin, nagu teistelgi kunstialadel, peab vorm olema tihedalt seotud sisuga. Moe loomisel peab kunstnik tingimata lähtuma ühest või teisest kindlast nõukogude naise kujust, teadlasest, arstist, töölisest, sportlasest, kolhoosnikust jne," kirjutab Razumovskaja. Tegelikkuses ei mõelnud "Moealbumi" sisu lahkav Sveta "kindlatele nõukogude naiste kujudele", vaid sotsrealismi kunstimaailmas elutsevatele ideaalnaistele: kommunismi poole pürgiv nõukogude inimene pidigi seisma ühe jalaga olevikus, teisega helge tuleviku ideaalühiskonnas. Samuti pani Razumovskaja ette moeajakirjale uute rõivamudelite pildi kujul propageerimisele lisada kirjanduslikku
Cambridge'is Trinity kolled? is paistis ta silma üle keskpäraste saavutustega ratsaspordis ja sellega, et pidas oma kirjutuspuldis terve semestri vältel elusat madu. Kahekümne kolme aastaselt pidi Carnarvon pärast oma isa surma üle võtma perekonna hiigelvaldused. Sellest peale harrastas ta playboy elustiili vähem küll naistega läbikäimise mõttes, enam aga elu teisi naudinguid silmas pidades. Isiksusena on lord Carnarvon õigupoolest ainult Inglismaal esinev segu sportlasest ja kunstiteoste kogujast, dzentelmenist ja maailmarändurist, realistist kaubanduses ja romantikust tunnetes. Juba noorukina uitab ta kõigis antikvariaatides, täiskasvanuna kogub ta kirglikult ja asjatundlikult vanu gravüüre ja jooniseid. Samaaegselt on ta aga ka alaline külaline kõigil spordiväljakuil, harjutab, kuni tast saab eeskujulik laskur, harrastab veesporti ja teostab purjekal reisi ümber maailma. Kolmas Inglismaal registreeritud auto kuulus talle. 4
1. Kes oli Tutanhamon? Tutanhamon oli Egiptuse 18. dnastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 e. Kr. (mningatel andmetel 1358-1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes sndis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid heksa-aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas le kaks nurisnnitust ja pakiliselt nutud meessoost jreltulija jigi sndimata. Tutanhamoni thtsaim tegu oli oma ia poolt kehtestatud monoteistlikust pikesekummardamisest loobumine. Selle otsuse tulemusel pidi uus residents Tell el Amarnas loovutama oma koha vanale residentsilinnale Teebale. Mrkimaks oma truudust Teeba linnajumalale Amonile muutis vaarao oma nime Tutanhatonist Tutanhamoniks. Ning oma noort naist ei kutsunud ta enam Anches-en-patoniks, vaid Anches-en-Amoniks. Nii kummaline kui see ka ei ole, kuid Tutanhamon oli thtsusetu valitseja ja peavigastuse tagajrjel tekkinud ajuve...
kojad piisavalt verega täituda ja SLS tõus tuleb löögimahu arvelt (Ibid). 40 • Kõrge õhutemperatuuriga treenides on töövõime märgatavalt suurem ja pulss madalam, kui koormuse kestel tarbitakse vedelikku (Landõr 2009). • Mida kiiremini saavutab pulsisagedus koormusel püsiseisundi, seda treenitum on organism (Ibid). Peatükk 1.4. • Kahest sama VO2max võimsusega sportlasest on kõrgem kehaline töövõime sellel, kes liigub maksimaalsel hapnikutarbimise tasemel kiiremini, sest tema suudab kasutada energiat ökonoomsemalt (Jürimäe, Mäestu 2011). • Umbes 70 % energiast VO2max intensiivsusel toodetakse aeroobselt (Ibid). • Intensiivsel tööl tegeleb laktaadi verest eemaldamisega see osa organismist, mis on vähem koormatud (Landõr 2009). Peatükk 1.5.
vältida negatiivset. Eneseupitamine on üks kõige tugevamaid käitumist suunavaid jõude. Inimesed püüavad sotsiaalse võrdluse abil välja selgitada oma võimalikku positsiooni, asendit teiste seas. Kui enesehinnang on ohustatud hakkavad inimesed võrdlema end nendega, kellel läheb kehvemini kui neil (allapoole võrdlemine). Teiste aupaiste säras peesitamine on näha rahvusvaheliste spordivõistluste ajal. Õnnestumine on alati meie õnnestumine aga ebaõnne seletatakse individuaalselt, sportlasest tulenevaks. Enesehinnangu säilitamise mudeli järgi sõltub strateegia valik sellest, kui olulise omadustega on tegemist. Üheks viisiks, kuidas inimesed saavad säilitada positiivset enesehinnangut on tajuda seda nii, et enamik inimesi mõtleb ja käitub nii nagu mina. Seda nimeatakse vale konsensuse efektiks. Ebasoovitatavad omadused on kõigil aga head omadused tulenevad minu isiksusest. 6. MINA-ESITUS (E.GOFFMAN)
Nt kui teie heal sōbral läheb väga hästi, siis te vōite soojendada end tema sära paistel. Inimesed upitavad ennast siis kui neil on vōimalik mingeid suhteid edukate inimestega näidata - nt et inimene on pärit Ameerika presidendi kodulinnast, et tal on tuttav, kes vōitis miljoni, seega üritatakse selliste sidemete kaudu avaldada muljet. Spordisündmuste ajal samastutakse sportlastega edu korral (Meie Kiku), ebaõnnestumist seletatakse aga individuaalselt, kõnealusest sportlasest tulenevaks. Keerulisem on olukord siis, kui sõber või tuttav on edu saavutanud valdkonnas, kus teilgi on taotlusi. Sellisel juhul üritatakse enam töötada sõbra edestamiseks, ignoreeritakse oma sõbra saavutusi või siis hakkavad tunded sõbra suhtes jahenema. (Enesehinnangu säilitamise mudel – A. Tesser 1988). Kuid võidakse endale leida ka mingi teine valdkond. Sama nähtus kehtib ka laste vahel perekonnas,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
