DIE CURRYWURST - KARRIVORST DIE TOMATE TOMAT DIE KARTOFFEL KARTUL DIE SUPPE SUPP DIE FRIKADELLE FRIKADELL DER ORANGENSAFT APELSINIMAHL DER TEE TEE DER KAFFEE KOHVI DER APFELSAFT ÕUNAMAHL DAS MINERALWASSER MINERAALVESI DAS BIER ÕLU DIE LIMO(NADE) LIMONAAD Der sport fussball jalka leichtathletik kergejõustik kampfsport võitlussport motorsport-mootorsport wassersport- vee sport wintersport- talvesport der sportler-meessoost spordi tegija, sportija die sportlerin-naissoost sportija sportlich-sportlik der radsport rattasport die sportart spordiala eine sportliche disziplin-spordi distsipliin die sporthalle(n)-spordihall die sportarena- spordi arena der sportplatz(e) spordiplats das spiel(e) mängima, mängimine sport im wasser sport vees sport auf dem wasser sport vee peal das klettern ronima der kletterer ronija fussball spielen jalkat mängima der fussballer jalka mängija
auhinnad suuremad, uhkemad ja kallimad. Sportlastel on väga suur motivatsioon spordi vastu, sest nad usaldavad sporti ja on spordiga täiesti rahul. Sportijad annavad noorematele palju motivatsiooni, et nooremad saaksid ja hakkaksid spordiga tegelema ja sporti harrastama. Sportijatele meeldib sportimine väga ja nad saavad noorematele sportlastele palju motivatsiooni anda. Sportimine pakub rahulolu nii endale, kui ka teistele. Kui inimene teeb sporti, on ta endaga rahul ja sportija saab endast rõõmu ja uhkust tunda. Sportija tahab mõtelda endast ja saab motivatsiooni teistelt sportlastelt. Motivatsioon annab rõõmu ja uhkust endale ja teistele sportlastele. Sportlased saavad tunnustada ja kiita siis, kui nad on saanud võistlustel hea koha ja hea tulemuse. Sportijaid tunnustab ja kiidab eelkõige alati esimesena oma treener ja siis trennikaaslased. Sportijad peavad oma koduklubile tooma häid auhindu ja kuulsust. Näitama oma klubile, et nende klubi on tegija
Küsitlusele vastas 70 inimest, kest tegelesid spordiga, kellest 34 olid poisid ja 36 olid tüdrukud. Kõige popularsemad alad olid kergejõustik, tantsimine, jalgpall ning jõusaalitrenn. Küsitluses uuriti noorsportlaste toitumisharjumusi. Eesmärgiks oli teada saada, kas spordiharrastaja teab milliseid ja kui palju toitaineid on vaja et saavutada edu valitud spordialal ning kas vastaja arvab, et tarbib piisavalt toitu, et saavutada häid tulemusi oma spordialal. Püstitati hüpoteesid, et sportija ei ole teadlik, milliseid toitaineid on vaja tarbida ja kui palju, sportija ei ole teadlik oma organismi energiavajadusest ning ei tarbi piisavalt toitaineid. 18 7. Küsitluse kirjeldus Internetis viidi läbi küsitlus, millele vastasid spordiharrastajad. Küsitluse eesmärgiks oli saada tagasiside rajatud uurimisküsimustele ja hüpoteesidele. Esitati 8 küsimust, mis käsitlesid noorsportlaste toitumisharjumusi
liigutusülesandeid.(J. Lokko, 2001). Inimese normaalseks arenguks ja füüsilise tervise säilitamiseks on tütarlastel vaja neli ja poistel seitse tundi efektiivset kehalist tegevust nädalas.(Hussar, 2002) Ebapiisav kehaline aktiivsus täiskasvanueas on aga riskiteguriks mitmele raskele kroonilisele haigusele nagu südamelihase infarkt, jämesoole kasvaja, depressioon, suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, luude hõrenemine jt. Ja kuigi lapseeas sportija liikumisaktiivsus võib mingil eluperioodil väheneda, on tal oluliselt hõlpsam, võrreldes kogu elu sportimisest eemalehoidnuga, oma kehalist aktiivsust jälle suurendada.(Harro,2002) Aktiivsete ja tervislike eluviiside kujundamine on väga vajalik. Järjest rohkem on lapsi ja noori, kes on mõjutatud ühiskonna pahedest, mis ohustavad nende tervist ja elukvaliteeti. Koolil lasub 5 aga vastutus õpilaste tervise säilitamise eest. 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid
poistel seitse tundi efektiivset kehalist tegevust nädalas (Hussar 2002). Arusaam, et oma tervist tuleb kaitsta ja tugevdada, aitab õpilasel teha paremaid valikuid, et terve olla. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele (Vabariigi Valitsuse määrus nr 14. 2010: 1). Tundides kogetud rõõm liikumise vastu soodustab huvi tervisesündmuste vastu ja innustab õpilast nendes osalema. Kuigi lapseeas sportija liikumisaktiivus võib mingil eluperioodil väheneda, on tal oluliselt lihtsam, võrreldes kogu elu sporti mitte teinud inimesega, oma kehalist aktiivsust jälle suurendada (Harro 2002). Esimeses kooliastmes omandab õpilane spordialade algtõdesid ja fundamentaalseid liigutusi. Teine kooliaste on parim aeg motoorse ja kehalise võimekuse arendamiseks. Selles kooliastmes toetatakse sihikindluse, otsustavuse, julguse, visaduse, püsivuse jm tahteomaduste kujunemist
annaabi.ee 
