Tartu Tamme gümnaasium Spordivigastused Henri Jeret 11c Tartu 2010 Sisukord Spordivigastuste üldiseloomustus ............................................................. lk 3 1 Nahavigastused .......................................................................................... lk 6 Lihaste ja kõõluste vigastused ................................................................... lk 7 Selja vigastused ja haigused ...................................................................... lk 11 Kaela vigastused ja haigused ...
tooni valgemaks. Samuti saab dioodlaseriga hõlpsalt ja veretult ümber kujundada hambaravis igemete kuju ja kulgu. Pehmekoelaseriga on lihtne eemaldada väiksemaid limaskesta sidekoekasvajaid. Lasereid kasutatakse ka silmaravis, nimelt saab nendega inimese nägevust spetsiaalse laseroperatsiooniga. Kirurgias on väga laialdaselt kasutuses laserskalpell, millega saab kergesti veresooni sulgeda, et operatsioonidel oleks verekaotus võimalikult väike. Taastusravis ja spordivigastuste puhul kasutatakse laserravi, mis suurendab immuunsüsteemi vastupanuvõimet ja võtab vähemaks valusid, samuti on sel antiobakteriaalne toime. Lasereid kasutatakse lisaks veel ilukirurgias. Näiteks saab sünnimärke eemaldada kirurgilise laseri või laseraurustumisega. Laseraurustumise korral aurustab CO2-laser naharakud, mis tekitavad sünnimärki .Lasertehnika võimaldab sünnimärgid ilma komplikatsioonide ja armideta eemaldada. Laserite kasutamine sõjaväes
võistlustel · milliseid vigastusi esineb kõige rohkem sporti tehes · kas kasutatakse spetsiaalseid vahendeid, et vigastusi ei tekiks Selleks, et nendele küsimustele vastuseid saada, on töö autor koostanud küsimustiku Lüganuse Keskkooli gümnaasiumilastele ning Rakvere Tarvase ja Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna liikmetele. Tänan kõiki õpetajaid, kes aitasid uurumustööd koostada, direktor Tõnu Lonti, õpetaja Riina Kohvrit. 1. Spordivigastuste üldiseloomustus Üldiselt loetakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud sporti tehes või siis võistluste käigus. Spordivigastuste alla kuuluvad · harrastussport · ekstreemsport · meelelahutusliksport (http://www.annaabi.ee) 1.1. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad ja vigastused tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliselt tekivad välimised vigastused. Sisemise vigastuse kutsub esile väline vigastus. Kuid mõnikord on see ka vastupidi. Ülekoormus.
Standardhälve 3,9 Mediaan 5 Mood 2 Keskväärtus 5,6 Variatsioonikordaj a 0,70 Min. Element 2 Max. Element 24 Sagedustabel Arv 2 3 4 5 6 7 8 9 10 12 15 24 Mitu 9 3 7 8 4 5 2 2 4 1 2 1 Korrelatsioon küsitletute sportliku aktiivsuse ja spordivigastuste protsendi vahel oli 0,136878. See näitab, et seos nende kahe teguri vahel on väike. Töö uurimus Küsitletutest 75% ehk 36 õpilast teevad sporti rohkem kui 4 tundi nädalas ja 25% ehk 12 õpilaste tegelevad spordiga vähem kui 4 tundi nädalas. Enamus sportlastest (64%) toituvad tervislikult, kuid mittesportlaste seas on vaid 8% tervislikult toitujaid. Selgus, et ~42% mittesportlastest on halb tervis, 25% keskmine ning vaid 33% hea.
- leevendades valu; - suurendades ATP tootmist rakus. Näidustused: - spordivigastused; - valu vaigistav efekt; - haava paranemine krooniliste näidustuste puhul lamatised, jalgade haavad jne. - külmavillid, akne, psoriaas, ekseem ja muud välis naha probleemid; - peale operatsiooni haavade kiiremaks paranemiseks; - artriit vähendab valu 80-90%; - karpaalkanali sündroom; - suurenenud vastupidavus, kui kasutada ENNE spordivõistlusi. Laserravi tulemused: - vähendab spordivigastuste turseid ning raviaega; - leevendab lihaspingeid ja lihasvalu täielikult; - ravib teiste hulgas kroonilisi haavu; - kiirendab kõikide kirurgiliste haavade paranemise protsessi; - vähendab ilukirurgia järgset paranemisaega märgatavalt; - leevendab oluliselt artriidi sümptomeid. Laserravi eelised: - kiirem taastumine; - suurenenud tervenemise võime; - kiire ja võimas valu leevendus; - ,,abistamata" ravi - ilma medikamentideta saavutatakse kiiresti väga hea tulemus 4 KOKKUVÕTE
Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest
putukahammustuste korral. Ylang Ylang - Tõstab meeleolu.Tekitab õnnetunde.Stimuleerib seksuaalsust. .Rahustav ja meeliülendav. Leevendab üleminekuaastatest põhjustatud vaegusi. Stressi puhul.Nahka hooldav. Tüümjan - Tüümiani õli peetakse oluliseks hingamisteede ja seedimise toetajana. Antiseptiliste omadustega ja efektiivne seennakkustele ning antibiootikumidele vastupidavate bakterite vastu. Sobib põletikulise, rasuse ja akne naha hoolduseks. Soovitatakse ka lihasvalu, spordivigastuste ja vereringehäirete puhul. Tsitronella - Tsitronella on sidruni lõhnaga õli, mis on antiseptiline, tõstab tuju ja rahustab. Tal on ka peavalu ja migreeni leevendav mõju. Kõige rohkem kasutatakse seda putukate, näiteks sääskede peletamiseks. Roos - 10% puhast roosiõli on lahjendatud jojobaõliga. Roosi hinnatakse, kui naise eluenergia tõstjat ja hormonaalse tasakaalu reguleerijat. Roos on vananevat nahka taastav ja kortse siluv, armastuse kallis õli.
või töövõimetust. Raviperiood on kuni 10 päeva. ·II aste - keskmise raskusega trauma - traumad, mis tekitavad organismile selgeid muudatusi, mis toovad kaasa 10-30-päevase töö- või sportimisvõimetuse. ·III aste - raske trauma - traumad, mis põhjustavad järsult väljendunud tervisehäireid. Sportlase töövõimetuse aeg on üle 30 päeva. Kõikide spordivigastuste osas tekib enim lihaste ja sidemete vigastusi raskejõustikus, kergejõustikus ja võimlemises. Sidemete venitused ja rebendid on sagedased maadluses, kergejõustikus, sportmängudes ja poksis. Luumurde saadakse tihedamini hokis, poksis, mäesuusatamises ning jalgpallis. Haavad ja nihestused tekivad sagedamini jalgrattaspordis ning uisutamises. Kui võrrelda sporditraumasid omavahel, siis kõige tihedamini tekivad alajäsemete traumad. Nende
sporditraumad, -vigastused, lihasvalud, akne, ekseem, psoriaas ja veel teistegi probleemide puhul. [10] Laserteraapias kasutatakse madala sagedusega lasereid, mis annavad välja monokromaatilist valgust ning mis stimuleerivad rakufunktsioone, seejuures ilma, et see vigastaks või kahjustaks rakku ennast mingil moel. Terapeutiliseks "aknaks" loetakse lainepikkust vahemikus 780-904nm. [10] Laserteraapia tulemused: · vähendab spordivigastuste turseid ning raviaega; · leevendab lihaspingeid ning lihasvalu täielikult; · ravib teiste hulgas kroonilisi haavu; · kiirendab kõikide kirurgiliste haavade paranemise protsessi; · vähendab ilukirurgia järgset paranemisaega märgatavalt; · leevendab oluliselt artriidi sümptomeid. [10] Laserteraapia ravivõimalused Ravimassaaz laseriga on eriti tõhus müofastsiaalsete valude, kaela kanguse, peavalude jne puhul
põhjustajaks. Tagumise nihestusega on enamasti tingitud kukkumisest väljasirutatud käele. Eesmise nihestuse põhjuseks on tavaliselt kukkumine küünarnukile (kui käsi on kõverdatud) või otsene löök küünarliigese tagumise pinna pihta. http://emedicine.medscape.com/article/823277-overview Patella subluksatsioon ja dislokatsioon Tekkemehhanism: löök vastu põlve või järsk jala pööramine, kus jalalaba jääb paigale. Tuleks kaaluda kõigi põlvepiirkonna spordivigastuste korral, eriti kui tekib märkimisväärne turse. Valu on laialivalguv, kuid tüüpiliselt äge põlve mediaalsel küljel. Vajalik on röntgenpilt patella täpse asukoha määramiseks ja osteokondraalse murru eitamiseks. http://www.mdguidelines.com/dislocation-patella-kneecap Lihasevigastus Lihasekramp – äkiline tugev ja valulik lihase kokkutõmme. Sagedamini tekib reie- ja säärelihastes. Põhjused: väsimus, vedeliku ja
................................................16 Kasutatud kirjandus..........................................................................................17 3 Sissejuhatus Sportimine on väga hea viis vormis püsimiseks, stressi maandamiseks ning meeldivalt vaba aja veetmiseks. Olenemata sellest, kas on tegemist algaja või juba kogenud sportlasega, peaks igaüks olema teadlik ohtudest seotud erinevate spordialdega ja nende vältimisest. Spordivigastuste valdav enamus on tingitud ülekoormusest, ületreeningust või ebaõigest venitamisest. Seega on paljud, et mitte öelda kõik sporditraumad ennetatavad. Vabaaja spordivõimalustega saab tutvuda erinevatel Internetilehekülgedel ja samuti kergesti tekkivate vigastuste kohta. Alljärgnevas referaadis mõned kindlad lihtsamad spordialad. 4 1. Jalgrattasõit- mida on oluline igaühel teada
Sisemised tegurid on: - oma võimete ülehindamine; - reeglite eiramine; - haigena treenimine ja võistlemine; - vale treeningumetoodika; - halb koordinatsioon; - organismi vedeliku- ja mineraalide kadu. Kroonilised vigastused tekivad, kui varasematest vigastustest pole taastutud. Neid põhjustavad korduvad koormused, mis ületavad konkreetse piirkonna koormustaluvuse. 14 Spordivigastuste ennetamine: · Sportlik valik milline laps/nooruk/täiskasvanu sobib millist spordiala harrastama? Spordiala peab vastama võimetele, eeldustele. Treeningrühma valides tuleb arvestada treenitusega, rühma homogeensusega; · Õige treeningute planeerimine; · Treeningute ja võistluste õige korraldamine ja läbiviimine; · Õige varustuse valik ja selle õige hooldamine; · ,,Fair play" sportlase vale käitumise mittelubamine;
painduvusharjutused. Neid harjutusi kasutatakse liigese liikuvuse ja liigutuste liikumisulatuse arendamiseks. Staatilised venitusharjutused on stretching-harjutused. Kasutatakse lihaste elastsuse suurendamiseks ja kõõluste ning sidemete venitamiseks. STRETCHING Stretching kui lihaste venitusmeetod on tänapäeval väga aktuaalne nii spordis, kehalises kasvatuses kui ka ravivõimlemises, sellel on oluline osa spordivigastuste ärahoidmisel ja ravis. Stretching on väga paljudes keeltes kasutatav üldmõiste venitustoimelistele harjutustele. Kitsamas mõistes kujutab stretching staatilist venitusharjutuste süsteemi. Stretching kujutab endast aeglast (ligikaudu 5 sek) venitusasendi sissevõtmist ning järgnevat staatilist asendi hoidmist (10–60 sek). Venitusharjutusi tehakse tehniliselt õigesti, kui suudetakse olla lõdvestunud olekus ja keskendutakse venitatavale lihasele
ebasoodsat lihasepinget. Oluline on aga meeles pidada, et lõdvestustehnikaid nagu iga sportlikku vilumust tuleb harjutada regulaarselt. Sporditraumade spordipsühholoogiline aspekt 1. Iseloomustage sporditraumadega seotud psühholoogiliste tegurite rolli. Isiksuseomadused on psühholoogilistest teguritest ühed esimestest, mida seostatakse spordivigastustega. Sellest hoolimata pole seni veel suudetud tuvastada ega osata mõõta isiksusetunnuseid, mis on seotud spordivigastuste põhjustega. Küll aga kinnitavad uuringud, et sellised isiksusetunnused nagu optimism, enese-hinnang, stressitaluvus ja ärevus on kindlasti sporditraumadega seotud. Samas on isiksuseomaduste seosed traumadega lihtseostest märksa keerukamad, sest isiksuseomadused toimivad stressi ja vigastuse seose kaudu. Stress on sporditraumade tekkeks oluline eeldus. Üldiselt näitavad uurimused, et kõrgema stressitasemega sportlastel esineb spordivigastusi rohkem kui madalama stressitasemega sportlastel
annaabi.ee 
