aasta sügisel põgenes üle rindejoone Soome. Sealtkaudu pääses KP Eestisse tagasi. Pärast seda pani nõukogude võim maadluskuulsuse vangi, kust ta küll suhteliselt kiiresti vabanes. Aktiivset sporti KP enam mõistagi tegema ei hakanud, küll maadles ta koos Johannes Kotkasega suure menuga demonstratsioonesinemistel mitmel pool Eestis. Maadlussporti propageerima jäi olümpiavõitja kogu eluks, nii treenerina kui ka peakohtunikuna paljudel võistlustel, samuti Tallinna Spordiveteranide Koondise aktiivse liikmena. Ilmselt oli just rahulik loomus see, mis aitas tal nõukogude aastatel ennast tasapisi teostada - nii hinnatud puutöömehena artellis "Parkett" kui ka ehitustöölisena Viimsi kalurikolhoosis. Kõik teadsid, kes ta on, nii et ta ise ei pidanud seda väga rõhutama, aga oma kohalolekuga meenutas ta ikkagi aega, mil Eesti mehed rahvuslipu all vabariigile medaleid võitsid. Tõnis Lukas Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln.,
Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu esimeheks valiti Heino Sisask. Hakati omistama Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetust 1965 Avati "Kalevi" siseujula Tallinnas Esimeste eestlastena said rahvusvahelise klassi meistersportlasteks (suurmeister) Ants Antson, Toomas Leius, Jaak Lipso, Mart Paama ja Jüri Talu 1966 Asutati Tallinna Spordiinternaatkool. Hakati omistama Eesti NSV teenelise treeneri aunimetust. Asutati Vabariigi Spordiveteranide Koondis 1967 Eesti Spordimuuseumile anti riikliku muuseumi staatus. Tartu Pedagoogilise Kooli Pärnu filiaalis hakati ette valmistama kehalise kasvatuse õpetajaid. Tõstja Jaan Talts valiti NSVL-i parimaks sportlaseks. Esimesena Eestis sai bituumenkummikatte Kutsekool nr.17 staadion Tartus 1968 Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liit reorganiseeritakse taas ENSV Ministrite Nõukogu juures asuvaks Kehakultuuri- ja Spordikomiteeks, esimeheks jäi Heino Sisask
annaabi.ee 
