esimesi olümpiamänge Vana-Kreekas maailma spordiloo alguseks. Tollal peeti neid Zeusi auks ning tegu oli omamoodi kultuuriüritusega. Kuhu oleme aga jõudnud tänaseks? Ajalehti sirvides hakkavad tihti silma Eesti ,,kollaste" sporditoimetajate fantastilised, teineteist üle trumpavad, jalust rabavad pealkirjad järjekordsest skandaalist atleetidemaailmas. Muidugi pole Eesti erand ning taolisi artikleid dopingupatustest ning kokkuleppemängudest leiab kõigilt spordiveergudelt üle maailma, mis laias internetiruumis kergesti ligipääsetavad. Tegelikkuses on probleem meedias käsitletavast hoopiski hullem ning isegi mitte Postimehe ,,lapsajakirjanikud" ei suuda kajastada kõike, mis toimub spordimaailma kardinate taga. Äärmiselt keeruline on spordi nimetamine kultuuriks, kui see sisaldab endas sellisel määral kihlvedude sõlmimist, kokkuleppe-mänge ning sportlaste EPO-t või mõnda muud ergastavat ainet täis süstimist.
demokraatlikule riigile. Ka Eesti ajakirjandus on demokraatliku riigina jalad alla saanud ja suure elevusega juba ka ajakirjandusvabadusega maailma esirinda pürginud. Selle tõttu on Eesti ajakirjanduses ka üsna puuduv tsensuur ja sõnavabadus täielik. Kuid negatiivseks küljeks vabal ajakirjandusel on kahjuks fakt, et kuna kirjutada võib absoluutselt kõigest, on ajakirjandus aina enam muutunud kollaseks ja mõttetuid uudiseid on palju. Näitena võib spordiveergudelt juba ammu lugeda sellest, milline jalgpallur kellegagi kedagi pettis või millist jäätist ta väljas käies sõi. Kuid see on hind, mida peab maksma, püüdes omada võimalikult demokraatlikku ja läänelikku stiiliga ajakirjandust. Kokkuvõtteks väidan, et Eesti, kui demokraatlik riik on saanud jalad alla ja toimib hästi. Kahjuks suur osa eesti rahvast ei tea oma õigusi ja võimalusi, ning samuti ka kohustusi
Sportlane järgib käsklusi, mida treener talle annab ja millise päevakorra paika paneb. Üheks miinuseks, mis käib tihti tippspordiga käsikäes, on dopingu kasutamine. Doping on spordis reeglite vastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Sportlaste jaoks on põhiline olla tipus, sest sellega teenivad nad endale elatist. Lisandid on sportlase jaoks nagu tavainimeste jaoks tööd lihtsustav vahend. Taolisi artikleid dopingupatustest leiab kõigilt spordiveergudelt üle maailma ning Eesti ei erine teistest. Ehtne näide dopingu kahtlusalusest on Andrus Veerpalu. Tema dopinguskandaal kestis ligi poolteist aastat. Räägiti, et Veerpalu on süüdi, kuid heade advokaatide tööga pääses karistusest. Dopinguga on vahele jäänud kulturist Argo Ader, kes sai keelatud aine stanozololi tarvitamise eest kaheaastase võistluskeelu. Reklaamiklippides osaledes saavad tuntud sportlased lisaraha teenida ning ühtlasi ka ennast reklaamida
annaabi.ee 
