haigena ninf ebasoodsatest tingimustes. Ägedad spordivigastused Spordivigastusi jaotatakse mitmeti.Neid saab jagada ägedateks ja kroonilisteks. Ägedad vigastused tekitavad stressi vigastuse tagajärjel.Sinna kuuluvad luumurrud, venitused, rebedid, põrutused.Samuti saab ka ägedaid vigastusi jagada kaheks- välised ja sisemised vigastused. Välised tegurid on: Kokkupõrge teise inimese või spordivahendiga,ootamatu löök, kukkumine. Valesti valitud jalanõud, kaitse-ja spordivahendid, riietus Kehvad treening-ja võistlustingimused Sisemised tegurid on: Reeglite eiramine Haigena treenimine ja võistlemine Oma võimete ülehindamine Halb koordinatsioon
Teose ülemine osa on sujuv ja avatud, alumine aga suletud ja nurgeline. Nende elementide seostatus ja igasuguse sümmeetria murdmine tagabki teose ainulaadse tasakaalu ja harmoonia. Teiseks valitud teoseks osutus hellenismi ajastust Lysippose skulptuur ,,Hermes sandaali sidumas", mis hakkas just silma selle ebatavalisuse poolest. Ebatavaline selle poolest, et enamasti kujutasid kreeklased atleete ning jumalaid kas uhkel sammul kõndivana, tähtsalt seismas või koos oma spordivahendiga, mitte aga sandaale sidumas. Lisaks on ka siin kujutatud detailsemalt lihaseid ning muid kehadetaile. Lysippose originaalskulptuur valmis Vana-Kreeka hellenismi perioodil ligikaudu 320.aastal eKr. Ka selle teose kohta teame me tänu roomlaste koopiatele. Skulptuur kujutab Hermest (vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate
näitajates. 6) Kuidas käituda organismi ülekuumenemise korral? Esmaabiks tuleb kehaline koormus lõpetada viia sportlane jahedasse varjulisse kohta jahutada külmade mähistega taastada organismi vedelikukadu Sagedasemad tugi- liikumisaparaadi haigused. Kinniste vigastuste esmaabi 1) Mis on vigastuste peamised tekkepõhjused spordis? Välised tegurid on: Kokkupõrge teise inimese või spordivahendiga, ootamatu löök, kukkumine valesti valitud jalanõud, riietus, spordivahendid, kaitsevahendid halvad treening- ja võistlustingimused Sisemised tegurid on: oma võimete ülehindamine reeglite eiramine haigena treenimine ja võistlemine vale treeningumetoodika halb koordinatsioon organismi vedeliku- ja mineraalide kadu. Kroonilised vigastused tekivad, kui varasematest vigastust pole taastutud. Neid
Kui eelmiste vaadete puhul oli inimene peamiselt samastatud kas hinge või ajuga (ja ihu oli vastavalt kas hinge või aju instrumendiks), siis siin on inimene samastatud ihu kui tervikuga. Ihu ja hing ei ole inimeses eraldiseisvad üksused, kes moodustavad inimese. Inimene ei ole osadeks lahutatav, vaid tervik. Inimene on orgaanilises suhtes maailmaga, ta on osake sellest. (Nt nii nagu muusik saab üheks oma instrumendiga, sportlane oma 2 spordivahendiga jne). See tähendab, et endale teadvustamatult suudab inimene sujuvalt ja hõlpsalt maailmas toime tulla (olgu siis tegu nt jalutamise, jalgrattasõidu või millegi haaramisega). See väljendab ühtsust subjekti (antud juhul inimene) ja objekti vahel. Selle vaate kohaselt ähvardab haigus inimest tervikuna (mitte üksnes üht osa („keha“) temast). Merleau-Ponty vaade tuleb tema fenomenoloogilisest käsitlusest, kus ei lahutata üksteisest subjekti ja objekti ning kus püüeldakse
funktsioneerimist. Lihase mõlemad otsad kinnituvad kõõluste abil luude külge. Vigastuste liigid Spordivigastusi jaotatakse mitmeti. Lihtne ja loogiline on jagada sporditraumad ägedateks ja kroonilisteks. Ägedad vigastused tekivad stressi vahetul tagajärjel. Siia kuuluvad luumurrud, venitused, rebendid, põrutused jms. Põhjustavad tegurid saab jagada välisteks ja sisemisteks. Välised tegurid on: - kokkupõrge teise inimese või spordivahendiga, ootamatu löök, kukkumine; - valesti valitud jalanõud, riietus, spordivahendid, kaitsevahendid; - halvad treening- ja võistlustingimused. Sisemised tegurid on: - oma võimete ülehindamine; - reeglite eiramine; - haigena treenimine ja võistlemine; - vale treeningumetoodika; - halb koordinatsioon; - organismi vedeliku- ja mineraalide kadu. Kroonilised vigastused tekivad, kui varasematest vigastustest pole taastutud. Neid
VIGASTUSTE LIIGID Spordivigastusi jaotatakse mitmeti. Lihtne ja loogiline on jagada sporditraumad Ägedate vigastuste ägedateks ja kroonilisteks. tekkepõhjused on Ägedad vigastused tekivad stressi vahetul tagajärjel. Siia kuuluvad luumurrud, välised ja sisemised venitused, rebendid, põrutused jms. Põhjustavad tegurid saab jagada välisteks ja sisemisteks. Välised tegurid on: - kokkupõrge teise inimese või spordivahendiga, ootamatu löök, kukkumine; - valesti valitud jalanõud, riietus, spordivahendid, kaitsevahendid; - halvad treening- ja võistlustingimused. Sisemised tegurid on: Kroonilised - oma võimete ülehindamine; vigastused tekivad - reeglite eiramine; välja ravimata