esemete poed ja laenutused, lisaks sellele on linnas piisavalt odavat majutust pikemaks külastuskäiguks. II TURISMI ARENGUT TAKISTAVAD TEGURID - Miks turist loobub külastusest? Mõnede jaoks kauge asukoht Euroopa juveelidest nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. Igalpool kesklinnas on tasuline parkimine, mis ei ole üldsegi odav. Teadmiste puudumisel on raske leida mida soovid peab palkama giidi. Maailma tähtsusega vaatamisväärtuste puudus. III TURISMILIIGID Piisavalt levinud on sporditurismi liigid nagu näiteks purjetamine, suustamine ning ka jalgrattaga sõitmine ja jooksmine. Puhketurism peaaegu puudub, enamlevinud on kultuuriturism linna ajalooliste vaatamisväärsuste paljususe tõttu. Hea infrastruktuur ja asukoht võimaldavad väiksemal määral ka konverentsturismi. IV MIS SINULE SELLES LINNAS KÕIGE ENAM HUVI PAKUB. ISIKLIK KOGEMUS Eriti midagi ei huvita, sest olen kaua elanud siin linnas, aga enamasti huvitavad
. Harrastajad ja tervisesportlased Nt:jooksjad, jalgratturid, kepikõndijad jne. Kaudsed osalejad Nt:treenerid, instruktorid, juhendajad, pealtvaatajad Passiivne sporditurismosaleja Maksvad või tasuta pealtvaatajad "Ametlik" toetav personal Nt: ametnikud, Treenerid, kohtunikud, võistluste korraldajad. "Mitteametlik" toetav personal Nt: perekonnad, sõbrad, tuttavad Meedia Nt: reporterid, ajakirjanikud, saadete tegijad Sporditurismi mõjud Otsene majanduslik mõju mis peegeldub rahas Ettevõtted Nt:liikme ja sisseastumismaksud, jaekaubandus, toit ja joogid, isiklike ja rendiautode kasutamine jne. Valitsus Nt:tollid, maksud, hotellid jne. Keskkonnamõjud :looduse ja keskkonnaressursside säästlik majandamine Nt:matkajad, suusatajad või mägiratturid mõjutavad looduskeskkonda, kus nende tegevus toimub. Tervisemõjud: parandab tervist või kasvatab riske Pildid: Muutke teksti laade Teine tase
Läti Rootsi Norra Saksamaa Suurbritannia Need sihtturud on meie lähinaabrid, seega on nendest riikidest pärit turistid meie turismi arendamise potentsiaalsed kliendid Turismitoote arenduses on Eesti võtnud eesmärgiks keskenduda seitsmele teemavaldkonnale. Nimeta need valdkonnad. Too omapoolne põhjendus, miks just need valdkonnad 1. Konverentsi-ja äriturismi arendamine 2. Kultuuriturismi arendamine 3. Sporditurismi arendamine 4. Toiduturismi arendamine 5. Loodus- ja mereturismi arendamine 6. Terviseturismi arendamine 7. Pereturismi arendamine Nende valdkondade arendamine on eesmärgiks, kuna Eesti asukoht kaardil võimaldab kõiki neid suundasi edukalt arendada. Meie puhas ja puutumata loodus, puhas talutoit, merega piirnemine, transpordivõrgustiku areng, IT- võimalused ja väljakujunenud pereväärtused on headeks eeldusteks
www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2004/b16702013/Maripuu.pdf www.maaseutukeskus.fi/lappi/elintarvikekoordinaatio/3.%20Renfors%20MEK.ppt SPORDITURISM Sporditurism (sports tourism) on üks kiiremini kasvavaid turismimajanduse liike. Mõnedes riikides annab sporditurism 25% turismist sissetulevast tulust. Mõistet sporditurism hakati kasutama 1960- ndate lõpul/1970-ndate algul, et kirjeldada turismi liiki, mis on seotud spordiga. Sporditurismi saab jagada kaheks: esiteks need inimesed, kes reisivad selle eesmärgiga, et ise treenida või osa võtta spordivõistlustest ja need, kes lähevad võistlusi vaatama. Sporditurismi defineeritakse ka kui kõikvõimalikku aktiivset või passiivset seotust sportlike tegevustega Spordituristid on kirglikud, suured kulutajad, ning nad naudivad kokkupuudet spordiga. http://www.sportbusiness.com/reports/160251/the-business-of-sport-tourism http://www.sport-tourism.com/ENpages/indexEN.htm
spordiala harrastada. Tulevikuperspektiiviks on võistelda koondisega viie aasta pärast Põhjamaade meistrivõistlustel ja kümne aasta pärast olümpiamängudel. Klubi võimaldaks Tartus harrastada Eestis ainulaadset spordiala, pakkuda meelelahutust, kombineerides treeninguid vaba-aja uisutamisega, samuti pakkudes võimalust korraldada ainulaadseid üritusi (asutuste pidusid ja sportmänge, sünnipäevi), laste- ja noortepäevi, uisumaratone, harrastada sporditurismi. Kiiruisuklubi muudaks Tartu veelgi omanäolisemaks Heade Mõtete Linnaks. 1.3 Staatus Ühing on poliitiliselt sõltumatu, avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik heategevuslik vabatahtlik organisatsioon. Ühing juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest, muudest õigusaktidest ning oma põhikirjast. 1.4 Eesmärk 1. Kiiruisuklubi eesmärgiks on hakata regulaarselt korraldama treeninguid noortele ja täiskasvanutele. 2
· halb teenindus · info puudus SPORDITURISM Gibson, 1998 · aktiivne sporditurism vaatamine · ürituse sporditurism osalemine · nostalgia sporditurism spordipaikade külastamine Sporditurism Meimer & Pärna 2005 · sporditurism on puhkusel põhinev reisimine ajutiselt väljapoole oma tavaelukeskkonda, mille peaeesmärgiks on aktiivne või passiivne osalemine spordis Sporditurismi liigitamise alused: · ÄRIGA SEOTUD ja PUHKUSEGA SEOTUD · PASSIIVNE ja AKTIIVNE · VÕISTLUS või TERVISESPORDIGA SEOTUD · MINGI KINDLA ALAGA või MITMEKÜLGNE Eesti keeles sünonüümid: · sporditurism · sportlik turism · aktiivturism · seiklusturism · vaba aja turism Nõuded spetsialistile · ise kehaliselt heas vormis · teadmised kõigest (päevateemad, ajalugu, kultuur, loodus) · aktivaator tegevuse käivitaja (animateur)
annaabi.ee 
