Treeningueelne-soojendus
jagatud kahte gruppi. Üks rühm tegi terve hooaja vältel 1-3 korda nädalas umbes 20 minutit
kestvat erinevatest harjutustest koosnevat soojendusvõimlemist. Harjutati nii jooksutehnikat,
tasakaaluharjutusi, tehti kergeid hüppeid, jalalihastele ka jõuharjutusi. Teise rühma
soojendusvõimlemine oli tunduvalt lühem.
Pool aastat hiljem selgus, et korralikku soojendusvõimlemist teinud naistel esines 30 protsenti
vähem jalavigastusi kui võrdlusrühmal. Kõige levinumaks sporditraumaks osutusid
liigestevaheliste ligamentide vigastused, soojendusvõimlemisega tegelenud naistel vähenes
nende esinemissagedus koguni 60 protsenti.
Ka kõik omapäi sportijad- kodusvõimlejad, jooksjad, tennise- või squash’i-huvilised peaksid
end trenni eel korralikult soojaks tegema.Kahjuks ei tee kodusvõimlejad ja jooksjad
trennieelset soojendusvõimlemist piisavalt. Enamasti vaid sörgitakse veidi ja venitatakse
kergelt lihaseid. See aga ei ole piisav
annaabi.ee 
