o Kultuur on riigi vaimse julgeoleku ning rahvuse kestmise alus. o Eestis mõistetakse, et just kultuur tagab edu ja elujõu kogu ühiskonnale, rahvale ja riigile. o Kultuurist ja haridusest on saanud eelarvepoliitika prioriteedid. KULTUURIPOLIITIKA VALDKONNAD o Kultuuriväärtused(muuseumid, raamatukogud) o Meedia(meediateenuse osutamise load, väljaandmine ja taotlemine) o Kaunid kunstid(kunst, kirjandus, teater, muusika, filmikunst) o Sport(riiklikud sporditoetused, stipendiumid,preemiad, investeeringud) o Autoriõigus KULTUURIPOLIITIKA KUIDAS SAAVUTADA? · Võtame kõrgharidusega kultuuritöötajate palgaläbirääkimiste lähtepunktiks Eesti keskmise palga. · Alandame kultuuriürituste piletite käibemaksu 5%-le. · Toetame Kultuurkapitali kaudu loovisikute õppimisvõimaluste laiendamist ja väärika tasu maksmist loometöö eest. · Jätkame "Eesti keele arendamise strateegia" rakendamist ja täiustamist. Toetame
Järeldus: Oluliseks peetakse palka, rahalisi boonuseid, ametikõrgendust ja avalikku kiitust, muud firma poolt pakutavad hüved motiveerivad inimesi vähe. Tabel 1 Motivatsioonitegurite pingerida (arvutatud vastuste põhjal) Koht Motivatsioonitegur 1 Palk 2 Rahalised boonused 3 Ametikõrgendus 4 Avalik kiitus 5 Lisa puhkepäevad 6 Täiendkoolitused 7 Töökeskkond 8 Sporditoetused 9 Firmaüritused 2) Kas olete tehtava töö eest saadava palgaga rahul? Vastanutest 34% ei ole enda palgaga rahul, 13,2% ei ole üldse enda palgaga rahul ja 20,8% vastanutest ei oska seisukohta võtta. Rahul on saadava palgaga 32,1% vastanutest ning väga rahul ei ole keegi. Järeldus: Seega pea pooled vastanutest ei ole oma palgaga rahul ning suur osa on kahevahel. See näitab, et töötajad ei ole oma palgaga eriti rahulolevad ning pigem sooviksid
mõõtmisviisi, kulude arvestamise viisi, abi eesmärgi ja olemuse järgi. Abi osutamise eesmärkide ja vormide järgi jaguneb sotsiaalabi järgmiselt: *majanduslik abi (jõuluraha, haigustoetused, eluasemeabi, juubelikingitused jne.); *kindlustamine riskide vastu nii tööl kui igapäevases elus (pensionilisad); *eraelu korralduses oleva ebavõrdsuse tasandamine (perekonna lisatasud, sünni- ja abiellumistoetused); *vaimsete ja sportlike huvide rahuldamine (raamatukogud, koolitused, sporditoetused). Keskmiselt on ettevõtetes sotsiaalabi summad 10-15% kuupalgast, tavaliselt on need summad suurtes firmades ka suuremad. Abistamise motiivid on majanduslikud, sotsiaalsed ja eetilised. Võib välja tuua enamlevinud motiivid, need oleksid järgmised: *töötajate tööpanuse suurendamine; *töötaja sidumine ettevõttega (vanusetasud, ametikorterid); *mõju suurendamine töövõtjale; *maksusoodustuste saamine.
annaabi.ee 
