järgnevatel aastatel väldib osteoporoosi e luu koe hõrenemise teket. Suurem osteoporoosi oht on naistel, seepärast peab tüdrukute treeningprogrammides jõutreeningul olema kindel koht. Kehalistest võimetest on jõud üks olulisemaid, kuna igasugune liikumine (keha ümberpaiknemine) toimub tänu lihasjõule. Seepärast tuleb jõuvõimeid vaadelda eelkõige kui tingimust, mis määrab sportlase liikumise ja liigutuste kiiruse. Siit lähtub ka sporditeadlaste ja treenerite eriline huvi lihasjõu treenitavuse ning arendamise vastu. (Loko: 174) 5. Jõutreeningu kasulikkus Jõutreeningu kasulikkuse kohta on esitatud erinevaid seisukohti. Mitmed 1970ndatel tehtud uuringud püüdsid tõestada, et jõutreening ei anna laste puhul erilisi tulemusi. Lihasmassi ja -jõu kiiret arengut täheldati puberteedijärgsel perioodil. Puberteedieelsel perioodil ei soovitatud lastele jõutreeningut
keha. See on suhteliselt odav meetod, kuid mõõtmisi peab läbi viima kogemustega spetsialist. Keskmiseks keha rasva protsendiks on meestel umbes 15% ja naistel 25%. Spordiga tegelevatel inimestel võib see olla väiksem, kuid kindlasti on see spordialast sõltuv. Keha kaalu reguleerides tuleb arvestada, et see ei toimuks energiavarude ja lihasmassi arvelt. Lõppkokkuvõttes on oluline oma spordialale vastav keha kaal ja keha kompositsioon, et saavutada parimaid sportlikke tulemusi. Sporditeadlaste arvates ei tohiks meessportlastel rasvaprotsent langeda alla 5-6% ja naissportlastel on selleks piiriks 12-14%. Teades oma keha rasvaprotsenti on võimalik luua ajaliselt realistlik plaan selle langetamiseks. Näiteks: ettevalmistusperioodi algul on 70 kg meessportlase rasvaprotsent 15 ja soovib seda viia Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT minimaalseks viie protsendini. Seega peab ta langetama 10 % ehk 7 kg oma kehakaalust.
annaabi.ee 
