küllap naabrite eeskuju nakatas. Esimene spordiplats rajati Orina mõisa juurde (tänapäeva Kasekoplisse). Sportlik tegevus on seal pidevalt toimunud, ehkki kokkuvõttes pole kergejõustik kunagi olnud nende edukaim ala. Samas üksikuid häid kergejõustiklasi on Järva-Jaanist ikka tulnud, juba 1953. aastal tuli Kalju Pukka üleliidulistel maanoorte mängudel võitjaks kaugushüppes 6.65-ga. Järva-Jaaniga on seotud NSV Liidu paremikku jõudnud pikamaajooksja ja hilisem tuntud sporditeadlane Ants Nurmekivi. Tema joostud ajad 5000 meetris - 13.46,8 ja 10 000 meetris - 28.37,4 andsid talle NSV Liidu meistrivõistlustel koha esikuuikus. Karinult Tallinna õppima läinud Enn Rohula tõukas 1980. aastal kuuli 19.85 (Eesti kõigi aegade kolmas resultaat), mis oli arvestatav tulemus kogu NSV Liidus. Eesti esivõistlustel võitis ta kuulitõukes kokku 9 medalit. Pärast NSV Liidu lagunemist taas iseseisvunud Eestis sai Enn Rohulast Eesti Kergejõustikuliidu esimene president
erinevatel jooksualadel ja kaugushüppes. Ruudi Toomsalu on töötanud õppejõu ja treenerina TRÜs, Tallinna Noorsoo Spordikoolis ja Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1965.a. omistati talle ENSV teenelise sporditegelase aunimetus, 1998.a. pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi. Ta on olnud Eesti Olümpiakomitee ja spordiseltsi "Kalev" auliige. Ruudi Toomsalu suri 3.augustil 2002.aastal. 15kordne Eesti meister kergejõustikus, mitme Eesti rekordi omanik , tunnustatud sporditeadlane ja kergejõustiku ajaloo uurija -- niisugune on nimeka spordiveteranMällu on sööbinud üks 1920. aasta veebruarikuu alguspäev, millal lugesin ajalehest, et 2. veebruaril sõlmiti Tartu rahu. Aasta varem, kui punased olid jõudnud juba Tallinna lähistele Valkla kanti, kardeti, et nad vallutavad peatselt ka Tallinna. Siis oli kargel talvepäeval ida suunast kuulda suurtükilaskude ähvardavat kõminat. Kui rahu sõlmiti, võisin kindel olla, et minu koolitee kulgeb rahus elades.
annaabi.ee 
