autasude andmine on ROK-I 75. istungijärgu (1974) otsusega katkestatud. · Mitteametlik punktiarvestus Kuigi olümpiaharta rõhutab, et olümpiamängud on sportlastele, mitte riikide võistlused, on alates 1908. a-st peetud olümpiamängude võistlustulemuste kohta mitteametlikult riikidevahelist punktiarvestust. ROK ei ole seda heaks kiitnud, kuid üldsus otsustab punktiarvestusele siiski suurt tähelepanu ning otsustab selle järgi riigi sporditaseme üle. Riikidevahelist punktiarvestust on peetud mitme süsteemi järgi. Algul võeti arvesse ainult 3 esimest kohta. Ühe süsteemi kohaselt andis kuldmedal3 punkti, hõbemedal 2 punkti ja pronksmedal 1 punkti, teise süsteemi järgi oli medalitele vastav punktide arv 5,3 ja 1. alates 1924. a. mängudest on arvestatud kuut esimest kohta ( võistkondlikel aladel võetakse arvesse ainult üks medal, ka siis, kui medal antakse igale võistkonnaliikmele).
4. Normatiivne hindamine võrdlus kehtestatud normidega, mis on välja töötatud paljude testide tulemuste põhjal. 5. Ipsatiivne ehk arengu hindamine saada teavet indiviidi individuaalsest arengust, motiveerivalt mõjuv. 6. Sisemine hindamine anda õpetajale teavet õpilase ettevalmistuse tasemest, mis on aluseks õppeplaani kavandamisel. 7. Väline hindamine seda kasutavad väliskomisjonid kehalise kasvatuse või sporditaseme hindamisel. 8. Mitteformaalne hindamine õpilaste tegevusele vahetu hinnangu andmine mittenumbrilisel viisil. 9. Formaalne hindamine eelnevalt teadvustatud kombinatsiooni hindeline sooritamine, kindel mõõtmisskaala. 13. Oskuste hindamise rollid ja vajadused Hindamine ja testimine on omavahel tihedalt seotud ning õppe- treeningprotsessi üheks olulisemaks komponendiks. Õpetamise alustamiseks on oluline kindlaks määrata õpilaste keh võimete ja oskuste tase
annaabi.ee 
