...............................................................................................................4 Kokkuvõte..............................................................................................................................7 Kasutatud allikad....................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS "Eestlased on kõva spordirahvas"- sedaviisi on öeldud teistes naaberriikides ja sedaviisi on eestlasi nimetatud kaugemalgi. Öeldus on tõtt sest eestlastel on traditsioone ja saavutusi, mille üle võib uhkust tunda. Rohkem kui seitsme sajandi tagant teame , et rahval oli komme sageli koos käia.Kaugetest aegadest on andmeid et mitmesugustel kokkutulekutel proovisid nooremad jõudu ,vedasid köit ja vägikaigast , need rahvapärimustest ja kroonikast tuttavad iidsed rammukatsumusalad on rahval au sees tänini.
Enim kuldmedaleid (5) võitis Pariisis Soome jooksja Paavo Nurmi, edukaimad riigid olid USA, Prantsusmaa ja Soome. Eesti sportlased võitsid 6 medalit ning olid riikide arvestuses 16. kohal. Eesti ainsa kuldmedali sai Eduard Pütsep kreeka-rooma maadluse kärbeskaalus. Tõeks osutusid ka Soome spordiajaloolase Heikki Lehmusto sõnad, et „kui eestlastel avaneb võimalus iseseisva riigi sportlastena astuda maailma maadlusmatile, saavad kõik teada, milline spordirahvas eestlased on." Kreeka-rooma maadluse kärbeskaalus alistas Eduard Pütsep Pariisis kuus vastast, sealjuures maailmameisti Väikö Ikoneni, ning võitis kuldmedali. Eestis ootas „Päevalehe" toimetuse eest mitusada inimest teavat Pütsepa tulemuse kohta poole ööni ning kui see lõpuks kohale jõudis, polnud rõõmul piire. Hõbedase medaliga saabus koju Alfred Neuland, kes sai teise koha tõstmise keskaalus.
annaabi.ee 
