DAS BIER ÕLU DIE LIMO(NADE) LIMONAAD Der sport fussball jalka leichtathletik kergejõustik kampfsport võitlussport motorsport-mootorsport wassersport- vee sport wintersport- talvesport der sportler-meessoost spordi tegija, sportija die sportlerin-naissoost sportija sportlich-sportlik der radsport rattasport die sportart spordiala eine sportliche disziplin-spordi distsipliin die sporthalle(n)-spordihall die sportarena- spordi arena der sportplatz(e) spordiplats das spiel(e) mängima, mängimine sport im wasser sport vees sport auf dem wasser sport vee peal das klettern ronima der kletterer ronija fussball spielen jalkat mängima der fussballer jalka mängija der fussballspieler ka jalka mängija das tennis tennis spielen tennist mängima der tennisspieler M tennise mängija der tennisspielerin N tennise mängija der tennisschläger tennise reket der leichtathlet Mkergejõustiklane
võiduturnimine. Paide linnas alanud kergejõustikuga tegelemine laienes aastate jooksul tunduvalt ja tekkis tarvidus korraliku võistluspaiga staadioni järele. Enne Esimest maailmasõda kasutasid Paide spordiharrastajad oma kokkutuleku- ja harjutuskohana Aiavilja tänaval asunud Tariuse näituseplatsi. Seal sai joosta, hüpelda, võimelda kuid ka jalgpalli togida. Sõjapäevil jäid näitused ja muud üritused korraldamata. Vahetus omanik ja spordiplats. Pärast sõda polnud enam paika, kus kergejõustiku teha. Uueks kohaks kujunes Mündi ja Vee tänava vahel asuv laadaplats ehk nagu teda rahva seas nimetati "Laadavainu". See plats oli niiöelda "eikellegimaa", kust kunagi kedagi ära ei aetud ning renti ei nõutud, lubade küsimisest rääkimata. Koht oli ka seetõttu meelepärane, et asus linna pürjerite silme alt eemal. Spordiplatsi pinnas oli enamuses künklik, mättaline ja pehme aluspõhjaga
heloot orjastatud põliselanik Sparta linnriigis pedagoog lapse/poisi juhendaja propüleed väravaehitis Vana-Kreekas Knossos palee Kreeta-Mükeene tsivilisatsioonist, majandus- ja kultuurikeskus Parthenon Ateena akropolil asuv jumalanna Athena tempel Museion muusade pühamu, hellenistliku Egiptuse kuningate asutatud suur teadus- ja kultuurikeskus Aleksandrias Kükloopilised müürid - ? gümnaasion spordiplats koos pesemis-, riietumis ja puhkeruumidega Vana-Kreekas sümpoosion aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas agoraa koosoleku ja turuplats Vana-Kreeka linnades akropol polise kõrgeim osa demokraatia vanaaja riigikord, kus kõigil vabadel põliselanikest meestel olid kodanikuõigused ja kõigil kodanikel oli võimalus riigivalitsemisest osa võtta türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim
sama koguse vilja. Teine legend pajatab, et nendes käikudes varjasid inimesed end katku eest. Kolmas variant räägib, et grotid rajati Suislepa mõisa ehteks (Tarvastu kultuurilugu. 1696- 1697 suur näljaaeg Suislepas. Infotahvel). Suislepa paljand on kergelt bussi või autoga juurdepääsetav. Suislepa paljandi ümbrus on puhas. Suislepa paljandi juures asuva Õhne jõe kaldal on puhkeplats koos lõkkeaseme, kalastuskoha, paadisadama ja kiigega. Pisut eemal on spordiplats koos kõige vajalikuga. Puhkeplatsi servast algab umbes ühe kilomeetri pikkune matkarada, mille laudtee võimaldab jalgsi liikumist nii suvel kui talvel. Osavamad võivad kaasa võtta jalgratta või lapsevankri. 3 Giid on matkaraja lähedusse paigutanud erinevaid puuliike tutvustavad infotahvlid, et oma jutuga mitte rappa minna (Suislepa kodulehekülg). Suislepa paljandi koobaste juurde püstitati 9
või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga. (Türann ainuvalitseja Kreeka polises; aja jooksul hakati türanniks nimetama eeskätt vägivaldset ja halba valitsejat) · akropol kaljukünkale ehitatud kindles polise keskel · agoraa koosoleku- ja turuplats · sümpoosion aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas · gümnaasium spordiplats koos pesemis-,riietumis-ja puhkeruumidega Vana- Kreekas;järk-järgult kujunesid neist ka vaimuhariduse keskused · hetäär kõrgema seltskonna prostituut Vana-Kreekas · mustafiguuriline vaas Ateenas väljakujunenud stiil, kus figuurid maaliti tumedalt, taust jäeti värvimata · punasefiguuriline vaas tumedaks taust ja figuuride kontuurid samuti. Figuurid ise jäeti värvimata
· Polüteism-mitme jumalaga usk · Monoteism-ühe jumalaga usk · Tsikuraat-Mesopotaamias jumalatele ehitatud hoone · Messias-salvimisega pühitsetud kuningas · Lineaarkiri-Vana-Kreekas kasutusel olnud silpkiri · Barbar-võõramaalane, mittekreeklane · Polis-Vana-Kreeka linna koos selle ümbruskonnaga · Aristokraatia- paremate võim · Demokraatia-rahvavõim, Vana-Kreekas kodanikevõim · Sümpoosion-aristokraatlike meest koosviibimine ja joomine · Gümnaasion-spordiplats koos pesemis-, riietumis-, ja puhkeruumidega · Spartiaat-Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik · Deemos- kodanikuõigustega, kuid mitte aristokraatiasse kuuluv alamrahvas Vana- Kreeka linnriikides · Akropol-usukultushooned, templid, parthenon · Agoraa-keskplats, algsel tturuplats, hiljem peeti seal rahvakoosolekuid · Pedagoog-õpetaja · Oraakel-ennustaja · Dionüüsia-Dyonüsose auks peetud pidustus · Filosoofia-tarkusearmastus · Populus Romanus-Rooma rahvas
(siseruumid). Aja jooksul need aga täiustused ja juba V sajandil e.m.a. olid need arhitektuuriliselt täiuslikud. Neis baasides olid ette nähtud ka eri kohad vaimse kasvatuse andmiseks, kus tuntud filosoofid ja oraatorid pidasid oma loenguid. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) 6 GÜMNAASIUM Gümnaasium oli Vana-Kreekas avalik spordi-, haridus- ja vabaajarajatis, mille juurde kuulus enamasti suur puupõrandaga kaetud spordiplats, maadlusala ning hulk abiruume ja rajatisi (sealhulgas riietusruum, pesemis- ja võidmisruum, raamatukogu). Gümnaasiumid olid pühendatud mõnele heerosele ning olid avatud täiskasvanud kodanikele ning nende hilises teismeeas järglastele. Gümnaasiumis võisid käia noorukid, kes olid saanud eelnevalt haridust mõnes palestras ning kuulusid enamasti parematese suguvõsadesse
Noored ateenlased treenisid võimlas, tegelesid mitmesuguste spordialadega ja harjutasid võitlemist, et oma keha arendada. Poisse juhendas purpurses rüüs õpetaja, kes neid jälgis ja kui oli vaja, siis pikka kaheharulist keppi viibutades parandas. Peale selle õpiti kirjatarkust (grammatike), muusikat (musike), matemaatikat ja filosoofiat. Ühesõnaga, gümnaasium oli koht, kus arendati tulevaste polise liikmete voorusi. Gümnaseioni juurde kuulus enamasti suur puupõrandaga kaetud spordiplats, maadlusala ning hulk abiruume ja rajatisi (sealhulgas riietusruum, pesemis- ja võidmisruum, raamatukogu). Seal võisid käia noorukid, kes olid saanud eelnevalt haridust mõnes palestras ning kuulusid enamasti parematese suguvõsadesse. See, millises gümnaasiumis harjutamas käidi, kuulus perekondlike traditsioonide hulka ja sageli väljendas ka parteilist kuuluvust poliitilises mõttes. Gümnaasiumides tegeldi sõjalise iseloomuga harjutustega. Neis toimus ka
treeningut ning võisteldi. Talvel poole kilomeetri murdmaasuusatamist, kevadel ja suvel kõrgus- ja kaugushüpet ning 100 m jooksu. Kuueaastaselt oli Valter juba nn '' vana töölkäija '', pidevalt jõlkus isa sabas. Kas esimest treening aastat oldi mures tema tervise pärast. Valter oli alalõpmata higine, kippus tihti haigeks jääma. Kuue- seitsme aastaselt harjus trenniga sedavõrd, et haigestumist enam ette ei tulnud. Kui Valter oli seitsmene, rajati Õisu spordiplats, kus sai ka teivast hüpata, soetati ka rööbas- puud. Kõrgus-, kaugus- ja teivashüpe, rööbaspuud, kang, ja võrkpalli mäng köitsid teda päevad läbi, vahepeal leidis ainult aega söömiseks. Teivashüppes ületas seitsme aastaselt 1.70 meetrit. Esimene kokkupuude suurema avalikkusega. Valter oli kaheksane, kui isa Toomas esimest korda TV olümpiastartidest kuulis. Sellest võistlus seeriast oli palju abi, kuna see suunas ja innustas edasi tegelema
Perioigid isiklikult vabad mittekodanikud Metoigid Ateenas resideeruvad võõramaalased, kel puudusid kodanikuõigused ja kinnisvara. Strateegid Vana-Kreeka väepealik, Ateenas oli neid 10. Agoraa koosoleku- ja turuplats Andreion meeste ruum Himation soe pealisriie Tuunika lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku Sümpoosion aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Gümnaasion alasti olemise koht, spordiplats + riietus- ja puhkeruumid. Järk-järgult kujunesid neist vaimuhariudse keskused Hetäär kõrgemale seltskonnale haritud ja sotsiaalselt tunnustatud sõbratar, armuke. Filosoofia tarkusearmastus. Tõe, hüve ja ilu loomust käsitlevaid küsimusi uuriv haru. Lakooniline kõne lühike, tabav, napisõnaline kõne Oraakel pühamus, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Theatron vaatamise koht, teatriplats, vaatemängupaik
1.1.1. majad (2tk) 3 862 598 1 931 299 1 931 299 1.1.2. kõrvalhooned (2tk) 146 000 78 000 78 000 Kokku 4 018 598 2 009 299 2 009 299 11 Tallinna Tehnikakõrgkool 1.2. Lisarajatiste rajamine Vaatetorn, külakiik, 1.02.1. spordiplats,bangalo,laudteed Kokku 78000 78000 Infra ja olmestruktuuride 1.3. väljaehitamine Teede ja platside ehitamine, elektritekaabli ja kilpide paigaldamine, väliskanalisatsiooni ja veetrasside ehitamine, puurkaevu 1.3.1. rajamine Kokku 459 525 459 525 1.4. Haljastustööd
detsembril 1917. aastal Järvamaal ning õppis Türi Majandusgümnaasiumis. Kõrgharidus omandati Tartu Ülikoolis kaugõppes. 1947. aasta 14. juulil tuli Elmar Reier Kehra Keskkooli kehalise kasvatuse õpetajaks. Kehras puudusid staadionid ja võimlad kohad kus sportida. Kehra elanike abiga valmis spordiväljak Kehra mõisa kõrval, kergejõustikustaadion, lasketiir ja maadlussaal. Reieri algatusel rajati ka nüüd Kehra Gümnaasiumi ees olev spordiplats (korvpalliplats). Käsipalli õpetamist alustas Elmar Reier 1960. aastal, siis kui spordiala üle Eesti populaarseks sai. Tema juhendamisel on poiste parimaks saavutuseks 1965. aastal Eesti koolinoorte spartakiaadi 2. koht. Elmar Reier lahkus käsipallitreeneri ametist 1967. aastal, kui Harju Laste ja Noorte Spordikoolis avati maadluse osakond. 1999. aastal lõppes Elmari Leieri 52 aastane töö Kehra koolis. Elmar Reier suri 30. aprillil 1999. aastal. 2.2 Heino Ojasoo
Ta oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks ning tal oli mitmeid lisaruume nagu gümnaasiumilgi. Palestrates anti noorukitele algharidust, mis tagas nende hakkamasaamise täieõiguslike linnakodanikena. staadion pikkusühik, mis on andnud nime spordidistantsidele (staadionijooks) ning lõpuks ka spordiväljakule, kus korraldati võistlusi jooksus ja teistel aladel. gümnaasium avalik kehaliste harjutuste sooritamise paik. Gümnaasiumi juurde kuulus enamasti suur puupõrandaga kaetud spordiplats, maadlusala jms ning hulk abiruume ja rajatisi (sealhulgas riietusruum, pesemis- ja võidmisruum, raamatukogu). Gümnaasiumides tegeldi sõjalise iseloomuga harjutustega. Vana-Rooma: Vana-Rooma ajalooperioodid, nende iseloomustus: 1)Kuningate ajajärk (753-510 a. eKr) Roomat valitsesid 7 kuningat. Langes sugukondlik kord, kujunes välja linnriik Rooma saavutas ülemvõimu. Kodaniku ühiskondlikku seisundit hakkas määrama tema varanduslik seisukord. 2)Vabariigi ajajärk (510-30 a
annaabi.ee 
