EESTI SPORDI AJALUGU
Antverpeni VII suveolümpiamängud. Kuigi sõjast räsitud riikidel polnud majanduslikult
kerge oma võistlejaid mängudele saata, saabus olümpialinna siiski 29 maalt kokku 2669
sportlast. ROK keelas aga osalemise sõjasüüdlaseks peetaval Saksamaal ning tema liitlastel
Ungaril, Austrial, Bulgaarial ja Türgil.
Eesti polnud 1920. aastal veel ametlikult ROK-i liige, kuid läbirääkimised olümpiajuhtidega
kulgesid edukalt ning 21. aprillil sai Eesti ametliku kutse osaleda Antverpeni
spordipidustustel. Ühtlasi kohustati Eestit asutama sporditegevust juhtivat
keskorganisatsiooni. 14 Eesti sportlast võtsid ette reisi Tallinnast Helsingisse, kust jätkati
teekonda Belgiasse koos Soome koondisega.
Eesti lippu kandis avatseremonial Harald Tammer. Olümpiavõistlused algasid
demonstratsioonaladega - jäähoki ja iluuisutamisega - ja kulmineerusid 15.-31. augustil, mil
võisteldi peamistel aladel nagu ujumine, kergejõustik, maadlus, vehklemine, võimlemine,
tõstmine ja poks, kokku 152 alal.