· Sealseks tähtsamaks keskuseks kujunes Mükeene. · Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. · Vallutasid ka Kreeta saared, mitmed kindlustatud lossid. · 1200 a. eKr losside purustamine, tsivilatsiooni allakäik doorlaste sissetung! Arhailine periood u 800-500 aastat eKr · Alates VIII saj kasvas elanikkond, kujunesid linnad, ning rikas ülemkiht, kiri. · 776. aastal eKr usu- ja spordipidustused e. Olümpiamängud. · VIII saj eKr kreeklaste kolonisatsioon meredel, u 600 aastat eKr raha müntimine. · Kujunes linnriiklik korraldus Sparta (tõusis võimsamaks riigiks Lõuna-Kreekas), Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakruusa. · 507. aastal kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord. Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr
II. Tume ajajärk u. 1100-800 eKr. · Lossid tühjad, kiri ununes, vähenes elanike arv, rännati Egeuse läänerannikule · Relvad ja tööriistad rauast · Suhted naabritega nõrgad III. Arhailine periood u. 800-500 a. eKr. · Uus tõus 8. saj eKr. , suurenes elanike arv, kujunesid linnad ja ülemkiht · Tihedad sidemed Idamaadega · u. 800 a. eKr. võeti kasutusele kiri · 776. a. eKr. usu- ja spordipidustused e. olümpiamängud, hiljem ülekreekalised · 8. saj. sai alguse kolonisatsioon Vahe- ja Mustal merel, kujunesid ühtsed mõõdud · U 600. a. eKr. raha müntimine · Kujunesid linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa · Linnriikides pandi kirja seadused · Suhted naabritega pingelised, ka siseolukord rahutu
Sümpoosioinid ehk aristokraatide sõpruskonna koosjoomingud. Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga). Hellenid(nii nimetasid end kreeklased) barbarid(teised rahvad) KLASSIKALINE PERIOOD 500 338 eKr Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Kreeklased kujundasid ühtsuse kultuuri baasil keel kombed usund. Pindarose ja Aischylose loomeperiood Kreeka linnriikide seast kerkisid esile Sparta (range sõjaline sisekorraldus) ja Ateena (demokraatia, peamine kulutuuri-ja kaubanduskeskus Kreekas)
mitmes vallas: boikotid, dopingu kasutamine, korruptsiooniskandaalid ja terrorism. Iga kahe aasta tagant avaneb tundmatutel sportlastel tänu olümpiamängudele ja nende suurele meediakajastusele võimalus koguda nii rahvuslikku kui ka rahvusvahelist tuntust. Olümpiamängud annavad ka olümpialinnale ja spordivõistlust võõrustavale maale võimaluse end maailmale näidata. Antiikolümpiamängud olid iga nelja aasta tagant Olümpias peajumal Zeusi auks peetud religioossed spordipidustused, kus võistlesid Vana-Kreeka linnriike esindavad sportlased. Olümpiamängudel võisteldi nii spordi- kui ka võitlusaladel, näiteks maadlus, pankraation ja hobuste võiduajamine. Pärast edukaid esimesi kaasaegseid olümpiamänge tabas olümpialiikumist mõõnaaeg, mis ohustas olümpiamängude traditsiooni jätkumist. Olümpiamängud olid nii 1900. aastal Pariisis kui ka 1904. aastal Saint Louises maailmanäituse "kõrvaletendused". Pariisi olümpiamängud
*kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaaomanikud *deemos rahvas *metoigid Ateenas elav vaba kodanik, kes polnud sündinud seal *faalanks kaheksast viirust koosnev sõdurite rivi *makedoonia faalanks - 8-24 viirust koosnev sõdurite rivi *aristokraatia - valitsemis kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikuile *oligarhia - võim on koonudnud väikese rühma rikaste aristograatide kätte *demokraatia rahvavõim
Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga). Elualadel, kus massiliselt kasutati orjatööd, ei arenenud tehnika kuigi oluliselt. Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja mereandide kogumine Homerose
· Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. · Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. · U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. · Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). · 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. d. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): · Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. · Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. · Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale.
Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr)
nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr)
nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr)
puhke- ning olmeruume terminiga gümnaasion (kreeka keeles alasti olemise koht). Meeste ja noorukite kogunemiskohtadena omandasid gümnaasionid ajapikku ka laiema kui pelgalt sportliku tähenduse. Ka mitmed kuulsad õpetlased hakkasid seal noortele oma tarkust jagama ja nii muutusid mõned gümnaasionid spordiplatside kõrval ka tähtsateks hariduskeskusteks. Aja jooksul kerkisid paljude kohalike võistluste seas esile mõned üle-kreekalise tähtsusega spordipidustused, mille seas tähtsaimad olid kahtlemata olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta tagant Zeusi auks peetud pidustustele kogunes võistlejaid nii Kreekast kui ka kolooniatest. Osalesid aga üksnes hellenid barbaritele oli olümpiamängudele pääs keelatud. Seetõttu tähistas makedoonlaste lubamine mängudele ühtlsi ka nende arvamist helleenide hulka. Ka naistel oli olümpiapidustustel osalemine keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses
puhke- ning olmeruume terminiga gümnaasion (kreeka keeles alasti olemise koht). Meeste ja noorukite kogunemiskohtadena omandasid gümnaasionid ajapikku ka laiema kui pelgalt sportliku tähenduse. Ka mitmed kuulsad õpetlased hakkasid seal noortele oma tarkust jagama ja nii muutusid mõned gümnaasionid spordiplatside kõrval ka tähtsateks hariduskeskusteks. Aja jooksul kerkisid paljude kohalike võistluste seas esile mõned üle-kreekalise tähtsusega spordipidustused, mille seas tähtsaimad olid kahtlemata olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta tagant Zeusi auks peetud pidustustele kogunes võistlejaid nii Kreekast kui ka kolooniatest. Osalesid aga üksnes hellenid barbaritele oli olümpiamängudele pääs keelatud. Seetõttu tähistas makedoonlaste lubamine mängudele ühtlsi ka nende arvamist helleenide hulka. Ka naistel oli olümpiapidustustel osalemine keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses
Izmir) ja Mileetos Väike-Aasia rannikul, Knossos Kreetal, Chalkis ja Eretreia Euboia saarel, Ateena, Korintos ning Argos Kreeka mandriosas jt. Rajati esimesed tagasihoidlikud savitellistest puusammastega templid (silmapaistvaim neist Hera tempel Samose saarel) ja tõusid esile varsti üle-Kreekalise tähtsuse omandanud pühamud Olümpia ja Delphi (kummaski tol ajal veel templit polnud). Tõenäoliselt algasid Olümpias ka nelja aasta tagant peetavad spordipidustused, mis arhailise perioodi jooksul kujnesid kogu Hellast (kreeklastega asustatud ala) ühendavaks suurürituseks. Sajandeid hiljem koostatud olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi aastasse 776. Kas see annab alust dateerida olümpiamängude algust täpselt sellesse aega, on ülimalt vaieldav, kuid regulaarsete pidustuste algusele kõnealusel perioodil võib see viidata küll. Hoogustusid ka kreeklaste mereretked lääne suunas peamiselt Itaaliasse, kus
annaabi.ee 
