ja kohalike pärimusrühmade vahel, nt seto leelo, kihnu kultuuriruum. 18. Folkloor kooli õppeprogrammides: folkloori kasutamine hariduslikel eesmärkidel, uurijakoolitus 19. Pärimusrühma vajaduste rahuldamine: Uurijate osalus pärimusrühmade nõustamisel, ürituste korraldamisel jms. 9. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. 1. Sportlased ja sporditegelased: sportlased, spordipedagoogid(treenerid, kehalise kasvatuse õpetajad, spordimetoodikud), sporditegelased (spordiametnikud, -ajakirjanikud,,,-meedikud jne.) 2. Spordihuvilised: fännid, juhuharrastajad, võistluspublik, nn. tugitoolisportlased. 3. spordivõhikud 10. Too esile kettkirjale kui folkloorižanrile iseloomulikud vormitunnused. *Levib kirjateel, üleskutse levitada seda *Osa tänapäeva maagiast 11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta?
kohanemine uute oludega, samuti toimub uurijakogukonna rollide ülevõtmine 15. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama 16. Folkloori kaubaks muutmine Folkloori kaubastamine muurikaäris ja turismis 9. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. 1.Sportlased ja sporditegelased(spordipedagoogid, spordiametnikud, ajakirjanikud, meedikud, treenerid) Repertuaar: ühe ala piires levinud sõnakasutus, terminid ja släng, millest muu ala harrastaja midagi ei pruugi taibata 2.Spordihuvilised(fännid, juhuharrastjad, võistluspublik) Repertuaar: fännilaulud, fännihüüded ja hüüatused 3.Spordivõhikud Suhe spordiga seonduvasse kujuneb meedia vahendusel 10. Too esile kettkirjale kui folkloorizanrile iseloomulikud vormitunnused. *Levib kirjateel, üleskutse levitada seda
1.22. Folkloori asendi määratlus: - Kultuurilise identiteedi toetamine 9. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi. Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. 9.1. Sportlased ja sporditegelased (kõige kitsam ja spetsiifilisem folkloori kandjaskond, tegelevad spordiga ise, huvituvad konkreetsetest spordialadest, kasutavad oma sõnavara nt treeningutel): - Sportlased - Spordipedagoogid (treenerid, kehalise kasvatuse õpetajad, spordimetoodikud) - Sporditegelased (spordiametnikud, -ajakirjanikud, -meedikud, jne) 9.2. Spordihuvilised (arvukas ja aktiivseim seltskond. Oma keskkond, mis elab kaasa konkreetsele sportlasele, meeskonnale või spordialale. Omavad enda põhikirju, eetikat, liikmeskonda, ajalugu, atribuutikat jne): - Fännid - Juhuharrastajad - Võistluspublik
1.22. Folkloori asendi määratlus: - Kultuurilise identiteedi toetamine 9. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi. Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. 9.1. Sportlased ja sporditegelased (kõige kitsam ja spetsiifilisem folkloori kandjaskond, tegelevad spordiga ise, huvituvad konkreetsetest spordialadest, kasutavad oma sõnavara nt treeningutel): - Sportlased - Spordipedagoogid (treenerid, kehalise kasvatuse õpetajad, spordimetoodikud) - Sporditegelased (spordiametnikud, -ajakirjanikud, -meedikud, jne) 9.2. Spordihuvilised (arvukas ja aktiivseim seltskond. Oma keskkond, mis elab kaasa konkreetsele sportlasele, meeskonnale või spordialale. Omavad enda põhikirju, eetikat, liikmeskonda, ajalugu, atribuutikat jne): - Fännid - Juhuharrastajad - Võistluspublik
1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnevaid küsimusi:
annaabi.ee 
